DIGITALISEERIMINEFUJITSUE-Eesti-E-Government-gleb-makarov-1309023-unsplash

7 põhjust, miks Eesti e-riiki tahaksid ka teised väga järgi teha

15. mail algas Fujitsu World Forum, mille meile lähim üritus toimub Helsingis Finlandia talos ja kus eelmisel aastal räägiti põhjalikult ka Eesti e-riigi kogemusest, mille juures on ka Fujitsu mitmete arendustega kaasa aidanud. Aasta tagasi käidi välja ka seitse olulist põhjust, miks Eesti e-riik on ka teistele väga põnev lahendus ja mida tahaksid pea kõik teised riigid ka oma kodanikele pakkuda.


Põhjustest rääkis Fujitsule Eesti valitsuse diginõunik Marten Kaevats. Siin need olulised meelitajad on, kuid need on tõesti vaid üksikud näited. E-riigis elades ja e-teenuseid kasutades me ei pane alati ise kõike tähelegi, mis toob ellu mugavuse ja tohutu aja kokkuhoiu asjaajamisel.

1. Lapsevanemad saavad lapse sünni korral e-valitsuselt kirja, kus selgitatakse neile ette nähtud soodustusi ja toetusi.

2. Lasteaiakoha vabanemisest antakse samuti e-kirjaga teada, lasteaiakohtade järjekord korraldatakse automaatselt.

3. Tuludeklaratsiooni ja maksutagastuse avalduse saab teha 18 sekundiga. See on juba vana asi ja kehtib aastast 2001, kuid paneb endiselt kadedust tundma kõigi suurriikide kodanikud, kes mõnikord peavad veel endiselt maksuametisse minema ja mahukaid paberankeete täitma.

4. Meil on ID kaart ja Mobiil-ID, millega saab sisse logida riigiportaalidesse ja vaadata nii enda kohta käivat infot kui teha vajalikke registritoiminguid auto ostmisest firma loomiseni.

5. Oma ettevõtte saab asutada vaid 18 minutiga. See 2009. aastal välja käidud uus kiirusrekord püsib siiani – igaüks, kes tahab firmat luua, ei pea tegema muud, kui logima sisse ettevõtjaportaali, sisestama firma ärinime, valima ettevõtlusvormi, kinnitama põhikirja (näiteks kasutades tüüp-põhikirja teksti), maksma riigilõivu ja ongi kõik – vaja vaid oodata e-kirja ettevõtte loomise kinnitamise kohta.

6. Peaaegu kuskil pole enam vaja paberil asjaajamist – kõik riigi ja omavalitsuste standardprotseduurid on viidud digitaalseks ja salvestatakse digitaalselt. See tähendab, et kõigile „paberitele“ saab ka kaugelt ligi, neid ei pea kuskilt ametkonnast füüsilisel kujul otsima minema.

7. Me saame elektrooniliselt valida parlamenti ja kohaliku omavalitsuse kandidaate ükskõik kust kohast maailmas e-hääletusega kas Mobiil-ID või ID-kaardi abil. See on väga oluline võimalus valimisprotsessi IT abil lihtsamaks teha – pea igal pool maailmas valimisaktiivsus väheneb, sest inimesed reisivad rohkem, teevad kaugtööd, on oma tegelikust elukohast eemal või ei taha lihtsalt valimispäeval ette võtta seda pidulikku jalutuskäiku lähima valimisjaoskonnani, vaid hääletavad seal, kus on arvuti ja internetiühendus. See tähendab, et riigi valitsemises saavad rohkem oma sõna öelda kõik kodanikud tänu e-lahendusetele.

Mismoodi IT seda kõike teha aitab?

Kõigi e-riigi funktsioonide taga on midagi enamat kui lihtsalt dokumentide viimine digitaalsele kujule. Nii näiteks ei ole maksudeklaratsioonidki kaugeltki mitte paberil vormide viimine veebivormide kujule, vaid e-riigi süsteem, kus kõik vajalikud andmed kogutakse maksuameti jaoks ühte kohta ja hetkega selgub ka raha hulk, mida kodanik peab kas riigile maksma või mida riik peab tagasi kodanikule üle kandma. See eeldab pilveteenuste kasutamist paljudes riiklikes teenustes, ühtset riigi infosüsteemi ja korralikke andmebaase, milles olevad andmed on tõesti õiged ja värsked ning täielikud. Vastasel juhul tekiks suur kaos ja raha makstaks valedele inimestele või võetaks valedelt inimestelt ära.
Nii töötavad ka lastetoetuste ja lasteaiakohtade süsteemid: keegi ei pea hakkama uuesti andmeid kuhugi süsteemi sisestama, need on juba olemas ja kodanik saab vaid teate, et tema laps on võetud lasteaeda vastu või et tal on peagi õigus hakata saama riiklikku toetust.

Suurt Venda e-riigis ei ole

Kui riigi kõik andmed on andmebaasides ja serverites, siis võib loomulikult tekkida küsimus, et kas kuskil on keegi, kes kõike seda valitseb, omab ligipääsu kogu e-riigile ja võiks ehk äkki ühel päeval kehtestada e-diktatuuri?


Õnneks on aga eesti e-riigi lahendus hajutatud ja pole olemas üht keskset sõlme, kuhu kõik kokku jookseks ja kus keegi saaks kogu riigil nii-öelda kätt pulsil hoida. Andmed on hajutatud, kuid erinevad teenused saavad neist vajaliku osa kokku võtta ja kasutajad omale vajaliku e-teenuse kätte. Andmed kuuluvad kodanikele, mitte riigile ega süsteemile.

Mis järgmiseks? Tehisintellekt?

Populaarne märksõna – tehisintellekt on plaanis kasutusele võtta ka Eesti e-riigis, mis võib küll liiga palju filme vaadanud kodanikke ehmatada, kuid tegelikkuses pole kaugeltki mitte robotite ülemvõimu saabumine. Tehisintellekt aitab neid samu andmeid ja e-teenuseid juhtida masinõppe ja andmete massilise töötluse abil, sest riigis on andmeid juba nii palju, et tavaline inimene ei suuda nende põhjal enam kõikehõlmavaid järeldusi teha ja trende leida. Masinõpe ja tehsintellekt on riigi andmete analüüsimise jaoks justkui loodud ja need uued lahendused aitavad riigiametnikke hädavajalike soovitustega, mida teha ja kuidas teenuseid veel paremaks muuta. Isegi sellise ülikeeruka otsuste jada nagu riigieelarve planeerimine võib anda osaliselt tehisintellekti hooleks, sest sellised iseõppivad algoritmid oskaksid inimestest oluliselt paremini ennustada, millised trendid järgmisel aastal valitsevad.

X-Tee – keskne infokiirtee, mille ehitamisel ka Fujitsu osales

Siiski on e-riigis üks keskne „maantee“, kus kõik e-riigi teenused liiguvad ja kustkaudu andmeid vahetatakse. See on X-Tee, mille arendamises ka Fujitsu Estonia on palju kaasa aidanud. See on andmevahendusplatvorm erinevate valitsusasutuste, ministeeriumide ja kodanike vahel. Samuti aitab Fujitsu sedasama X-Teed kasutusele võtta ka Soome e-riigis.


Vaata lähemalt vestlust Marten Kaevatsiga siit:

Jaga postitust ka teistega!

[addthis tool=”addthis_inline_share_toolbox_lvuf”]