Jaak on väga oluline inimene nii Fujitsu Estonia klientide kui töötajate jaoks. Kuigi tema peamine roll on autojuht, on ta midagi palju enamat. Koos Leiliga on ta suur abiline kõikide Fujitsu töötajate jaoks ja annab endast kõik, et töötajad tunneksid ennast hästi. Alates sellest, et kontorites oleksid olemas kontori- ja majapidamistarbed ja et ükski oluline projekt ei jääks transpordi taha ning lõpetades jõuluvana ja tibu mängimisega pühade eel. Kuigi Jaak võiks juba pensionipõlve pidada, hoiab teda miski Fujitsus, juba üle 15 aasta.
Koolis ma just viiemees ei olnud ja läksin kaubandustehnikumi. Peale kooli jõudsin korraks olla Kaubamajas praktikal, siis tuli sõjaväkke minna. Olin õhutõrje dessantvägedes Venemaal. Selle aja jooksul sai tehtud muu hulgas 16 hüpet lennukist alla, kolm neist kusjuures Lasnamäe kohal.
8 aastat olin kaupluses Volga autoosade varustamise ja müügi peal. Sealt kutsuti mind ministrite nõukogu autobaasi varustajaks, sedakorda taas Venemaale, Gorki autotehasesse. Olen vormistanud tšaikasid ja Volgasid paljudele tuntud nimedele.
Kui tulin Eestisse, siis sain õhutõrjedivisjoni peamehhaaniku koha. Alguses oli see linnas, aga siis kolis Tapale. Iga päev vara tuli sõita, et olla rivistuses ning alles 8 ajal õhtul jõudsin koju, see väsitas aastaga ära.
Uurisin töövõimaluste kohta linnas ja mind kutsuti Fujitsusse autojuhiks. Alguses oli peamiselt vaja vedada Ordi ja ka IBMi arvuteid. Esimesed aastad vedasin ainuüksi Tehnikaülikooli 6 miljoni eest arvuteid, olen seal vist küll kõikides kabinettides käinud ja monitore seadistanud. Praegu jookseb juba 16. aasta Fujitsus.
Peamine ülesanne on klientidele remonditud või remonti vajavate arvutite ja telerite viimine ja toomine. Garantiikliendid on meil erinevates linnades, nii et tuleb ette ka pikemaid sõite.
Lisaks sellele on mul erinevaid halduse ja töötajate vajadustega seotud ülesandeid. Mida Leili ütleb, seda teen, meil on temaga väga tore koostöö. Näiteks majapidamiskaubad jagan laost kontoritesse laiali. Aeg-ajalt on mööbli komplekteerimist või vana utiliseerimist. Covidi ajal oli palju töövahendite ja kauba vedamist kodukontoritesse. Samuti viisin töötajatele koju kätte ka lilli ja kinkekaarte kooli lõpetamise või lapse sünni puhul. Väga vahva töö!
Lähen reeglina kõigepealt Akadeemia teele, kus asub meie garantiitööde keskus. Päeva jooksul sõidan mitmeid kordi selle ja Marienthali keskuse vahel, kus asub Fujitsu kontor.
Üldiselt hakkab päev sellega, et koostan tähtsuse järjekorra, kellele kui kiiresti on vaja asju tarnida. Samuti arvestan päevaplaani tehes sihtkohtadega, et hoida aega ja kütust kokku.
Minu töös peab oskama suhelda ning olla diplomaat. Ei tohi närvi minna ja kõigiga tuleb võrdselt suhelda, nii direktori kui töömehega.
Tunnen vahel puudust paremast inglise keele oskusest ja arvuti tundmisest, millega jään ikka kolleegidest IT- inimestele alla. Aga vahel ajavad tarkade IT inimeste harjumused naerma ka. Näiteks see, kui ollakse ühes ruumis koos ja saadetakse sõnum, selle asemel, et suuliselt öelda, mida vaja on. Ma olen selles suhtes vanakoolimees ja hindan elusat vestlust.
Eks ikka auto. Sealt on mul tihti istmed välja tõstetud. Kuna Fujitsu Estonia on rohelise mõtteviisiga, siis paneme penoplasti eraldi, papi ja kile eraldi, elektroonika jäätmed eraldi. Seetõttu ongi palju ruumi vaja nii kaupa viies kui kliendi juurest tulles. Aga kui Fujitsukatel on vaja kuhugi sõita, siis võtan laost istmed, sätin paika ja panen pärast tagasi.
Ma pole selline, kes käiks palju koolitustel, ma õpin läbi praktika. Olen elus hakkama saanud, nii et võib öelda, et minu peamine õpetaja on elukool. Ma arvan, et ma õpin iga päev midagi uut, peamiselt uute klientide ja töötajatega suhtlemist. Eks igaühel ole oma harjumused, nõudmised ja soovid.
Veedan palju aega suvilas, mida ehitame ümber majaks. Mulle meeldivad aiatööd, saunavihtade tegemine, seenel käimine, marjade korjamine. Kelder on moose täis.
Mul on ka viis lapselast, ikka tuleb nende sünnipäevasid ja esimesi koolipäevi meeles pidada.
Teen kodu- ja aiatöid, mängin lastega, seiklen ringi ja avastan uusi kohti. Töö- ja eraelu lahus hoidmine on paganama raske, aga kui naine teeb kurja häält siis on signaaliks, et on aeg tööpäev lõpetada.
Olen küll. Kuna poeg hakkas juba kuueselt mängima ja on profitasemel mänginud nii Eesti koondises kui ka rahvusvaheliselt Norras, Ameerikas ja Tšehhis, siis tänu sellele hoian pidevalt silma peal. Eesti koondise mänge pole vahele jätnud, alati oleme staadionil olnud ja Eesti jalgpallile pöialt hoidnud.
Praegu käivad Euroopa Meistrivõistlused. Uneaeg jääb küll mõni õhtu lühemaks, aga ükski mäng ei jää vaatamata.
Fujitsukad armastavad üldse jalgpalli ja toimuvad ka turniirid. Meil on üksainus Fujitsu klubi, Soomes on neid kümmekond, aga me oleme tublid olnud ja palju karikaid võitnud, meil on palju aktiivseid jalgpallureid. Ise sain üks aasta platsil joosta, üks aasta olin väravas.
Proovin värskes õhus olla. Meeldib rattaga sõita, ujumas käia ja talvel suusatada. Üht-teist tuleb ka vitamiinipurgist lisaks ampsata, et ennast turgutada.
Töö- ja eraelu mul on üldiselt õnnestunud lahus hoida. Mulle meeldib see, et töö ajal teen töö ära ja õhtul ei pea sellele mõtlema. Kodus teen teisi asju, aga arvestan, et hommikul tuleb olla vormis. Mõnikord on eriolukordi muidugi olnud.
Aga minu puhul tuleb arvestada, et nõnda nagu noored mina mobiili küljes ei ripu.
Suvilas kohe kindlasti mitte. Vabal ajal on mul abikaasa arvutikeskus, sest minu poolest võib telefon terve päeva kusagil laual vedeleda.
