30. juunil oli rahvusvaheline sotsiaalmeedia päev, mida hakati tähistama seitse aastat tagasi, et tunnustada ja tähtsustada sotsiaalmeedia mõju globaalsele suhtlusele.
Sel puhul kirjeldasid Fujitsu Estonia tegemisi sotsiaalmeedias personalispetsialist ja sotsiaalmeedia entusiast Rio-Steffi Plaaser ning värbamise ja tööandja brändingu spetsialist Hanni Tomingas.
Hanni vastutab Fujitsus värbamise eest, olles samal ajal pühendunud Fujitsu tööandja brändi ehitamisele. Tema igapäevased tööülesanded jagunevad kaheks: Fujitsu Eesti ja Soome juhtide toetamine värbamises ning Fujitsu Estonia kui väga hea tööandja kuvandi ehitamine sihtgrupi seas. Hanni oskused on kombinatsioon personalijuhtimisest ja turundusest.
Rio-Steffi töötab Fujitsu Estonias personalispetsialistina. Tema igapäevaste tööülesannete hulka kuulub uute töötajate sisseelamise toetamine, erinevate ürituste ja kampaaniate korraldamine ning sellega seonduv sisekommunikatsioon. Lisaks abistab ta värbajat tööandja brändingu tegevustes ning loob sisu sotsiaalmeedia kanalitesse.
Fujitsu Estonia on aktiivne kõigis Eestis enamlevinud kanalites – LinkedInis, Facebookis ja Instagramis. Rio-Steffi sõnul on igal sotsiaalmeedia kanalil oma eesmärk ja kindel jälgijaskond. Tööandja vaatekohalt on põhirõhk Facebookil ja Instagramil, kus Fujitsu jagab peamiselt nö. pehmemaid teemasid, killukesi ettevõttest ja tööelust. Aegajalt postitatakse seal ka informatsiooni toodete ja teenuste kohta.
Hanni sõnul on Fujitsu Estonia tööandja bränd täna kõige paremini kajastatud Facebookis ja Instagramis ning seda just selles võtmes, milline Fujitsu tegelikult on, mida siin tehakse ja mis tunne on Fujitsus töötada.
Fujitsu Instagrami konto on saanud palju positiivset vastukaja – seda on kiidetud kui erinäolist ja põnevat organisatsiooni kontot.
LinkedInis on tuntust kasvatatud põhiliselt läbi brändisaadikute. Kuna tegemist on professionaalse, tööalase portaaliga, siis mõjub seal autentne brändisaadikute sisu kõige paremini.
Rio-Steffi sõnul on internet koht, kus tehakse tulevase tööandja kohta esmane taustauuring. „65% inimestest peab veebiotsingut inimeste ja ettevõtete kohta kõige usaldusväärsemaks info saamise allikaks.
Sotsiaalmeedia on üks odavamaid ja lihtsamaid viise, kuidas end turundada ja ärilisi eesmärke täita. See on ideaalne tööriist brändi ülesehitamisel, maine kujundamisel ja brändi teadlikkuse suurendamisel.
Lisaks toodete ja teenuste reklaamile on sotsiaalmeedias oluline ettevõtte kui tööandja kohalolu, sest nii näevad tulevased töötajad, mis ettevõttega on tegu ja millised inimesed seal töötavad, kuidas ja millist tööd tehakse ning kuidas aega lõbusalt veedetakse.”
Rio-Steffi kinnitusel on personalispetsialistina nii praegu kui ka tulevikus väga suureks abiks sotsiaalmeedia turunduse mõistmine. Tegemist on tuleviku tööriistaga, traditsioonilised värbamiskanalid enam ei toimi.
Uute kommunikatsioonikanalite (Facebook, Instagram, LinkedIn, värbamisäpid jne) rakendamine personalitöös tingib vajaduse sotsiaalmeedia kasutamise oskuste järele. Edukaks värbamiseks ja huvipakkuvate kandidaatideni jõudmiseks peavad personalitöötajad aina rohkem mõtlema sihtrühma eelistustele erinevate sotsiaalmeedia kanalite kasutamisel.
Sageli on ettevõtte sotsiaalmeediakontode haldamine sekretäri, assistendi, personalitöötaja või mõne muu ametikoha lisaülesanne.
See inimene ei pea tingimata olema sotsiaalmeedia spetsialist, kuid võiks omada arusaama, mida sotsiaalmeedia kanalites tegutsemine võimaldab. Kasuks tuleb ka sotsiaalmeedia statistika baastasandil lugemisoskus. Mõista võiks, kuidas sotsiaalmeedias tegutsemine aitab vähendada personalijuhtimisega seotuid kulusid ja kuidas kujundada sotsiaalmeedia vahendusel tööandja brändi ning saavutada sellega konkurentsieelis.
Tööandja bränd on ettevõtte kui tööandja väline kuvand või maine. Nii nagu toodetel ja teenustel on oma brändid ja kuvandid, nii on ka igal organisatsioonil tööandjana oma kuvand, millisena ta väljapoole tööandjana paistab.
“Sõltumata sellest, kas ettevõtted või organisatsioonid tegelevad strateegiliselt ja teadlikult oma kuvandi loomisega või mitte, on kuvand neist alati olemas. Sellest lähtuvalt on mõistlik ja ka äriliselt väga soovitatav sellega teadlikult tegeleda, sest ainult nii saad sa juhtida mainet ja kuvandit oma sihtgrupi seas. Kuna tänane tööjõuturg on liikunud suunas, kus üha rohkem ettevõtteid on hädas uute spetsialistide ja inimeste leidmisega, siis on ettevõtte maine tööandjana väga oluline,” ütleb Hanni.
Fujitsu Estonias on ligi 25-liikmeline brändisaadikute grupp – need on inimesed, kes alustasid 2021. aasta sügisel proaktiivselt Fujitsu Estonia kui väga hea tööandja kuvamist oma isiklikel sotsiaalmeedia kontodel. See projekt lõi Fujitsu sotsiaalmeedia kontod sõna otseses mõttes kihama.
Brändisaadikud on selle aja jooksul ise teadlikumaks muutunud ja pööravad rohkem tähelepanu sellele, mida nad jagavad. See on seotud iseenda ehk oma persoonibrändiga: brändisaadik mõtleb ka oma persoonibrändist lähtuvalt, mida, kuhu ja kellele ta jagab.
Näiteks jagab tarkvaraosakonna meeskonnajuht pigem uudist Fujitsu loodud maailma kõige kiiremast arvutist, kui maailmakoristuspäeval osalemise postitust.
Hanni selgitusel on Fujitsus brändisaadikuks olemine õhinapõhine ja tekib läbi selle, et töötaja on pühendunud ning huvitatud oma tööandja käekäigust ja omab julgust seda infot ka väljapoole oma sõprusringkonnale ja tutvusringkonnale jagada.
Hanni lisab, et Fujitsu motiveerib aktiivseid brändisaadikuid enesearenguvõimaluste ja koolitustega. Näiteks on nende jaoks toimunud Signe Ventseli persoonibrändi koolitus, selfide tegemise koolitus ja mobiiliga pildistamise koolitus. Samuti on brändisaadikutele tehtud põhjalikum LinkedIni koolitus, kus jagati teadmisi, kuidas postitada, et postitus kaugemale jõuaks.
Laiemalt võib aga brändisaadikuteks pidada kõiki ettevõtte töötajaid. Sealjuures on juhid veel aste kõrgemal ja kannavad suuremat vastutust, sest nad on brändisaadikud ka selles vaates, kuidas nad oma meeskonna ja inimestega suhtlevad. Iga sõnum levib, mida tänapäeva infomaailmas jagada. Ning halb sõnum levib tihtipeale rohkem ja kaugemale kui hea sõnum.
“Selleks, et ettevõte tervikuna paistaks oma sotsiaalmeedia kontoga silma ja oleks atraktiivne tööandja, tuleb kindlasti teha analüüs, mille jaoks sotsiaalmeediat kasutatakse. Samuti on tähtis sihtrühma analüüsimine ning vastavalt neile tulemustele platvormide kasutuse paikapanek,” rõhutab Rio-Steffi.
Lisaks sihtgrupile vastava kanali valikule on tähtis, et jagatav info oleks autentne, ehe ja peegeldaks seda, kes sa tööandjana oled.
Kajastada tuleks nii ärilist sisu kui ka veidi pehmemaid teemasid, tuues esile tööelu, inimesi ja toredaid ühiseid ettevõtmisi. Kindlasti tuleks peegeldada ettevõtte väärtusi ja miks mitte ka reklaamida neid läbi erinevate ürituste, märgiste või heategevusprojektide ja seda kõike järjepidevalt ja lisaväärtust luues. Oluline on hoida isikupära ja olla siiras, sest see läheb inimestele korda.
Edu võtmena toob Hanni tööandja brändingu sõnumi puhul välja selle, et õige sõnum peab tulema sügavalt organisatsiooni seest. Kui organisatsioon alustab sõnumi levitamist seestpoolt väljapoole ehk teeb esmalt oma tagatoa korda, pakkudes inimestele väärtusi, mida tööle tulejad ka päriselt ootavad ja tahavad, siis tekivad organisatsiooni pühendunud töötajad.
Just pühendunud töötajad on need, kes on nõus tegema midagi rohkemat lisaks oma igapäevatööle. Sealt algab ka brändisaadiku roll.
Hanni hinnangul ei saa tööandja brändingu puhul kasutada väliseid abilisi ehk influencereid või kuulsaid näitlejaid. Siin on staarid ikkagi ettevõtte enda töötajad.
“Kõige paremini töötab see, kui kontol on esindatud päris inimesed, päris töötajad, kes päriselt ja siiralt on rahul ning jagavad ettevõtte kohta käivat informatsiooni.”
Siia juurde toob Hanni näite väga hästi töötanud sisust: “Meil on ühes kontoris massaažitool ja üks brändisaadik tegi LinkedIni postituse sellest, kuidas ta massaažitoolis tööd teeb. See postitus on jõudnud rohkem kui 10 000 inimeseni. Sotsiaalmeedias töötabki see, kui töötaja teeb ise postituse, mis on loomulik ja ehe. Tegemist on hea näitega, kui kaugele võib info tegelikult jõuda.“
Rio-Steffi lisab: “Täna on meie sotsiaalmeedias kõige populaarsemad töötajate postitused ja persoonilood, samuti ka postitused töötajate karvastest kolleegidest-lemmikutest ja takeover-id tööpostil. Lisaks edukalt käivitunud projekt, mille raames meie enda ettevõtte brändisaadikud jagavad Fujitsu ettevõtmisi ja postitusi.”
Loomulikult on sotsiaalmeedia kasutamisel ka varjuküljed. Rio-Steffi toob välja, et inimese kuvand sotsiaalmeedias võib mõjutada tema elu olulisi lõike, sh karjääri. Samuti tuleb osata selle tarbimist piirata nii, et säiliks mõistlik tasakaal muude tegevustega elus.
Tähtis omada üldiseid teadmisi küberturvalisusest – kuidas kaitsta isiklikke, klientide ja organisatsiooni andmeid ning kuidas tunda end internetis ja sotsiaalmeedias turvaliselt.
Oluline on veel, et töötajad mõistaksid, kui suure meediumiga on sotsiaalmeedia puhul tegu. Vaja on tajuda eetilist poolt ning muidugi omada teadmisi, millal ja mida postitada, sest selle taga peab olema strateegia ja plaan.
Nii Hanni kui Rio-Steffi kinnitusel on sotsiaalmeedias oluline teha asju kvaliteetselt ja järjepidevalt neis kanalites, kus täna ollakse. On tähtis, et kanalites käiks elu ja oleks aktiivsus. Seepärast kanname hoolt selle eest, et meil pidevalt oleks oma jälgijaskonnale pakkuda põnevaid, kasulikke, lõbusaid, asjalikke ja ehedaid postitusi.
Tänased kanalid toetavad kenasti Fujitsu tööandja brändingut ja jätkame ka edaspidi nende kasutamist, et kasvatada Fujitsu Estonia kui tööandja tuntust sihtgrupi seas. Ja loomulikult on brändisaadikutel selles oma suur roll.
