Paljudele inimestele seostub Fujitsu peamiselt sülearvutite või fotokaameratega, sest need on asjad, millega tavakasutajad enim kokku puutuvad. Reaalsuses tegeletakse Fujitsus väga paljude valdkondadega, mida üldse on kuidagi võimalik IT-ga siduda.
Hea võimalus Fujitsu eri valdkondade projekte näha avanes möödunud nädalal Helsingis Fujitsu World Touril, kus lisaks uutele äriklassi arvutitele ja VR-lahendustele sai näha ka näiteks Fujitsu projekte meditsiinivaldkonnas. Üks selline projekt keskendub inimeste kõndimisele.
Täpsemalt siis kõndimise mõõtmise ja analüüsimise järgi – nimelt jälgivad füsioterapeudid patsientide taastumist vigastustest just nende kõnnaku järgi, lastes inimestel täiesti tavaliselt jalutada ning siis märkmeid tehes. Sellist taastusravi jälgimise ja mõõtmise protsessi on aga keeruline jagada, sest erinevatel füsioterapeutidel võib olla erinev hinnang.
Reaalsuses saab inimese kõndimise järgi mõõta ja isegi ennustada väga palju: alates vanadest vigastustest ja taastusravist kuni diabeedi ja teiste haiguste tuvastamiseni. Fujitsu Walking Monitoring Tool ehk lihtsalt öeldes kõndimise mõõtja on loodud selleks, et edaspidi ei peaks arstid ega taastusravi spetsialistid toetuma vaid iseenda hinnangule ning kohati umbmäärastele mõõtmistele. Patsiendi jala külge kinnitatud võru abil on võimalik ülima täpsusega mõõta seda, kuidas inimene astub.
“Täpselt” tähendab siin kontekstis seda, et arstile kuvatakse inimese kõndimisest absoluutselt kogu informatsioon, mida vähegi võimalik koguda on, eri jalgade sammu pikkuste ja asetuste vahest kuni pisikeste ebakõladeni ühe jala eelistamiseni välja. Sedasi on võimalik väga täpselt jälgida vigastusest paranemist, kuid ühtlasi ennustada või tuvastada näiteks seda, et inimesel on varajased diabeedi sümptomid.
Tulevikus võiks sellist lahendust rakendada ka inimese kodus niimoodi, et ei ole vaja arsti juurde kohalegi tulla.
Fujitsu World Touril hakkas silma veel teinegi oluline lahendus meditsiinivaldkonnale.
Arsti juures käimise juures on nii Eestis kui ka Soomes probleemiks pikad ravijärjekorrad. Tihti kulub arstide aeg patsientidega tegelemise asemel hoopis erinevate andmete leidmisele ja otsimisele, kuna puudub ühtne ja kõikehõlmav süsteem. Just seda kujutab endast mAltti, mille arendamisel lõid kaasa ka eestlased.
