Merike Tiik on Service Deski osakonna juht, keda on Fujitsus 9 aastat hoidnud imelised kolleegid, suurepärane tiim ja igapäevane arenemine inimese, spetsialistina ja juhina. Töö kõrvalt käib Merike uuesti ülikoolis, kus õpib IT juhtimist. Lisaks sellele tegi ta läbi TalTechi esitatud #AIväljakutse. Kas uusi teadmisi saab ka Service Deski igapäevatöös rakendada, saad lugeda järgnevast intervjuust Merikesega.
Merike Tiik: „Minu IT-alane maailmapilt avardub iga päevaga“
Kui kaua oled Fujitsus töötanud ja mis sind siin hoiab?
Olen Fujitsus töötanud 9 aastat. Fujitsusse tulles alustasin tiimijuhina, viimased 5 aastat olen töötanud Service Deski osakonna juhina. Eelkõige hoiavad mind siin inimesed. Meil on Service Deskis suurepärane meeskond. Kõik lülid on paigas ja koostöö osakonna sees sujub väga hästi. Samuti on mul juhiga väga vedanud. Hoolimata sellest, et ta on füüsiliselt teises riigis, tunnen, et saan abi alati, kui vajan.
Miks läksid uuesti õppima?
Olen õppinud informaatikat. Et õpingud jäid sajandivahetuse aega, on praeguseks suurem osa õpitust ajalugu. Seetõttu alustasin 2018 uuesti ja olen hetkel IT juhtimise eriala teisel kursusel. Õpingud hoiavad meeled terava ja aitavad oma töö juures näha asju teisiti.
Millised on Service Desk osakonna juhi roll ja ülesanded?
Tänapäeva IT maailmas tegeleb juht pidevalt muudatuste juhtimisega. Igas päevas on midagi uut ja tuleb valmis olla omandama uusi teadmisi väga kiiresti. Kuna töötajate hulgas on inimesi erinevatest generatsioonidest, siis peab juht olema hea inimeste tundja. Samuti on erinevast põlvkonnast inimeste ootused oma juhile väga erinevad.
Juhiks sobib inimene, kellel on soov ise õppida ja areneda, ning kes oskab inimestes ära tunda või äratada potentsiaali. Avatud usaldusväärne suhe juhiga aitab töötajal oma karjääri paremini planeerida. Kuna juhtidel on hea ülevaade kogu ettevõttes toimuvast, saab ta näiteks soovitada, millisel koolitusel osaleda, et kandideerida tulevikus uude rolli.
Milline on sinu tavaline päev?
Olen kaasatud nii Eesti kui Soome Fujitsu tegevustesse ja ühesuguseid ega igavaid päevi ei ole. Tahaksin teha veel oluliselt rohkem, kuid õpingud seavad ajakasutusele siiski piirangud.
Kas sul on ka mõni põnev harrastus?
Hetkel on mu peamiseks harrastuseks õpingud. Loen palju erialast kirjandust, kuulan podcaste, osalen veebikoolitustel ja jälgin meediat. Kui sellest aega üle jääb, meeldib mulle tegeleda vanamööbliga. Tuunin, parandan ja annan esemetele uue elu.
Võtsid vastu Tallinna Tehnikaülikooli #AIväljakutse ja tegid läbi maailma kõige populaarsema veebikursuse tehisintellekti teemadel. Millised on sinu muljed? Kas uusi teadmisi saab ka igapäevatöös rakendada?
Koolitus oli ühelt poolt lihtsasti jälgitav ja arusaadav algajale AI-huvilisele, aga samal ajal märkimisväärselt IT-ga seotud maailmapilti avardav. Uus info ja uued seosed aitavad edaspidi näiteks ka oma tiimide tegevusi ja protsesse paremini analüüsida. Pole kahtlust, et tehisintellekt tuleb meie töösse üha enam sisse ja meie saame keskenduda tegevustele, mis nõuavad oskusi, milleni AI veel ei küündi.
Mis oli AI koolituse juures kõige üllatavam?
Kõige üllatavam oli see, et AI on tänapäeval peaaegu kõikjal meie ümber, seda lihtsalt ei hooma. Inimesed võiksid olla teadlikumad näiteks selles, kuidas toimub neid puudutava info käsitlemine internetis, millest tekivad „ainult neile mõeldud“ reklaamid, sisusoovitused jne. Enamasti inimesed ei taipa, mille alusel mingi info nendeni jõuab.
Millised on levinumad AI-ga seotud müüdid? Mida võiks iga inimene, ehk isegi iga laps, AI kohta teada?
Pahatihti kardetakse, et „masinad võtavad töö üle“ ja inimesed jäävad töötuks. Seda ei peaks kartma. AI aitab meid rutiinsete ja pigem nüride tegevustega nagu näiteks andmesisestus ja laseb inimestel tegeleda loomingulisemate tegevustega. AI võimaldab väga suurt täpsust ja eksimist mitte lubavaid tegevusi teha oluliselt kvaliteetsemalt, kui seda teeks inimene. Inimese ülesandeks jääb tehisintellekti ohjata.
Oled aastate jooksul osalenud väga paljudel Fujitsu koolitustel, mis on meelde jäänud?
Neid on tõesti olnud palju. Erinevad juhtimiskoolitused on olnud väga huvitavad, samuti protsessikoolitused – Service Acceptance näiteks, aga ka LEAN koolitus mängu näol oli meeldejääv just selle pärast, et tegemist oli pigem meelelahutusliku mänguga.
Kuidas koolituste kõrvalt töö tehtud jõuad?
Koolituste kõrvalt tööga toimetulek eeldab head ajaplaneerimist ja pean tõdema, et siiani olen sellega päris hästi toime tulnud, lihtsalt prioriteedid peavad olema algusest saadik paigas. Kui näen, et töö kannataks koolituse arvelt, siis pigem jätan minemata. Võimalusel planeerin koolitused kalendrisse pikalt ette, et saaksin planeerida oma ülejäänud tegevused nii, et koolituse ajaks on vajalikud asjad tehtud.
Millist nõu annaksid neile, kes on kas alles oma töötee alguses ja sooviksid töötada IT sektoris või siis neile, kellel juba kogemust on, aga sooviksid teha karjääripööret IT ja tehnoloogia valdkonda? Millised oskused tulevad kasuks?
IT sektor on tänapäeval ääretult lai ja töötajate puudus sektoris väga suur. Usun, et kel vähegi huvi IT vastu, leiab endale sobiva võimaluse tööalaseks arenguks. Ettevõtetel on erinevaid praktika ja mentorlusprogramme ning sisemisi koolitusi, mida saab töötaja arendamiseks ära kasutada. Peaasi, et on huvi IT vastu ja tahe õppida uusi oskusi. Tahaksin rõhutada ka seda, et julgus ebaõnnestuda aitab kiirele arengule kaasa. Seda muidugi juhul, kui ebaõnnestumisest õpitakse. Varasemad töökogemused ükskõik millises valdkonnas on enamasti kasuks, sest aitavad näha suuremat pilti kui pelgalt IT. Ja kahtlemata on ka iga võõrkeele oskus kirsiks tordil.
