Väljaspool oma kontorit töötamist on ikka peetud eeliseks ja boonuseks, isikliku vabaduse ja tööandja usalduse märgiks.
Nüüd sai see unistus paljudel sundkorras paugupealt teoks.
Ja mis selgus?
Kõik ei laabu iseenesest! On tuhat pisiasja, mille peale poleks tulnudki…
Eriti ebamugav oli olukord nende jaoks, kes varem ei olnud kodust töötamist üldse proovinud ja töövahendite ülesseadmine oli täiesti tundmatu teema. Näiteks:
- kuidas tööarvuti ühendada kodust internetti;
- misasi on VPN ja kuidas see tööle saada;
- miks kõigi programmide kõik võimalused ei tööta täpselt nii nagu kontoris;
- kust ma oma failid leian;
- milliste vahenditega nüüd kolleegide ja klientidega suhelda;
- miks internet on aeglane ja hakib;
- kuidas printida saab;
- jne, jne…
Enamiku inimeste kodud ei ole kontorid!
Meie klienditugi muutus üleöö kiirabiteenuseks
Kasutajatuge tabanud suure koormuse tõttu tuli vastavalt klientide vajadustele seada prioriteedid, muuta töökorraldust ja planeerida ümber töögraafikuid. Teinekord jagus tööd ka õhtutundidele ja puhkepäevadele.
Lisaks tuli klienditoel ka OMA TÖÖKOHT KIIRESTI KOJU KOLIDA.
Meie tehnilised lahendused võimaldasid seda teha sisuliselt üle öö, ilma et teenuse kiirus või kvaliteet oleks kannatanud. Püsilahendusena oli see meilegi uudne, kuigi kodukontoris töötamise võimalust olime kasutanud pea kõik.
Meie klientide jaoks aga pöörati maailm pea peale ning olime võtmerollis uue olukorraga kohanemisel.
Jõudu andis teadmine, et peame ühiskonna heaolu nimel rohkem pingutama ja sellest üheskoos üle saama – meie kliendid pakuvad elutähtsaid teenuseid, mis on kõik IT-lahendustest sõltuvad, olgu see siis meditsiin, jaekaubandus, pangandus või WC-paberi tootmine.
Oleme olnud toeks mitme elutähtsa valdkonna töökorralduse muutmisel nende teenuste säilitamise nimel – pangatellerid ja perearstid on nüüdsest saadaval kontaktivabalt.
Peale esmavajalike vahendite toimima saamist hakkame tajuma pikemat perspektiivi ja tekivad uued küsimused.
Kui kodust töötamine jätkub veel pikemat aega, siis kuidas end sisse seada selliselt, et see ei rikuks tervist ja võimaldaks töötada produktiivselt.
Mõned väljakutsed, millega meie oma töötajad kokku puutuvad, on näiteks sellised:
- kodus on keeruline leida omale sobivat kohta töötamiseks, kus oleks endal mugav olla ja vajalike töövahendite jaoks piisavalt ruumi;
- sülearvuti väike ekraan ja klaviatuur väsitavad pikemal kasutamisel silmi ja käsi;
- kõnede ja koosolekute pidamine on häiritud, kui teised pereliikmed kodus ja taustal palju hääli;
- hoolikalt peab meeles pidama arvuti lukustamist iga kord, kui töö katkestad, et lapsed ei asuks sinu asemel toimetama;
- pole kindel, kas kodune võrguühendus peab vastu suurenenud kasutajate arvule.
Kellegi kodu hetkega suuremaks muuta pole muidugi võimalik. Aga väikesi muudatusi saab ikka teha!
Kaks lihtsat nõuannet enda paremaks sisseseadmiseks:
1. Võta kasutusele juhtmevabad seadmed.
- Juhtmevaba klaviatuur ja hiir võimaldavad paremini kasutada nappi tööpinda – saad need asetada mujale kui arvuti juurde, ilma et juhe ripuks kellelgi jalus;
- Juhtmevabad kõrvaklapid võimaldavad kõne või koosoleku ajal minna vaiksemasse kohta.
2. Kasuta suuremat monitori kui sülearvutil.
Mõne päeva või ka nädala jooksul on sülearvuti väikese ekraaniga võimalik toime tulla, aga pikemat aega igapäevaselt kasutades hakkab see kurnama silmi. Kui vähegi võimalik, tasub kontorist kuvar kaasa võtta või hankida koju lisakuvar.
Kui nüüd järele mõelda, siis kuidas õnnestus see kiire arvutitöökohtade ümberkolimine teie ettevõttes? Juhi vaatepunktist? Tavakasutaja vaatepunktist?
Ja kas sellest on midagi õppida?
Teame küll, et tuleb valmis olla ootamatusteks: dokumenteerida protsessid, varundada andmed, koostada taasteplaan, tagada ühenduste turvalisus jne. See kõik peab enamasti vett, kuni elu kulgeb tavapäraselt. Kui aga toimub sündmus, mis sunnib harjunud rajalt kõrvale astuma, tuleb välja süsteemi tugevus või nõrkus.
Kuidas arvate, kas teie ettevõttes:
- sujus üleminek probleemideta?
- oli raskusi, aga tegutseti plaanipäraselt ja saadi hakkama?
- olukord oli kaootiline, polnud selge, kes mille eest vastutab ja kuhu probleemidega pöörduda?
- töökohtade üleviimisel on siiani probleeme, selle tõttu on ohus ettevõtte töövõime?
Meie klienditoe töö muutus äsjases ootamatus olukorras väga nähtavaks. Tavaoludes on väärtuseks nähtamatuks jäämine. Teeme kõik selleks, et toe poole ei oleks üldse vaja pöörduda. See tähendab aegsasti seadistatud kontosid, vajalikke ligipääsuõigusi, sobivaid litsentse, kättesaadavaid rakendusi, turvalist ühendust, kaitstud andmeid, hooldatud ja uuendatud seadmeid.
Kõik see on enesestmõistetav, kui see on olemas…
…ja muutub kasutajale väga häirivaks kohe, kui ei toimi.
Kriitilisel hetkel on kõige olulisem tegutseda KIIRESTI, PROFESSIONAALSELT ning SÜSTEEMSELT.
Aluse selleks annab IT- ja töökohahalduse praktika, mille raames on ettevõttes IT eest vastutajal täpne ülevaade kõigist kasutajatest, nende õigustest ja ligipääsudest, kasutuses olevast riist- ja tarkvarast.
Oluline ei olegi, kas see saavutatakse ettevõtte sisemiste jõududega või välise teenusepakkuja abil.
Tähtis on kompetents – tervikpildi ja sellesse kuuluvate komponentide mõistmine.
Tüüpiliselt on väiksemas ettevõttes vähem vahendeid sellise kompetensi majasiseseks arendamiseks. See poleks ka otstarbekas, sest valdkond areneb kiiresti ja nõuab pidevat teadmiste täiendamist.
Suuremates ettevõtetes on IT-halduse majast välja viimise argument tihti lihtsalt kulude kokkuhoid. Kokku saab panna teenusepakkuja kompetentsid ja kliendi standardsed protsessid. Tulemuseks on efektiivne haldusteenus ja mõõdetav rahaline sääst.
Igast kriisist peab teatavasti võtma parima!
Oma ettevõtte töökohahalduse kriisikindlamaks muutmiseks küsi nõu Fujitsu spetsialistidelt. Ükskõik, kas soovid lahendada mõnd konkreetset küsimust, saada olukorrast ülevaadet või leida IT-halduse partnerit – võta ühendust ja arutame asjad läbi!
Tel 5550 5713
E-post tony.seene(a)ee.fujitsu.com
