Digitaalne identiteet, uued ökosüsteemid ja ligipääs avaandmetele saavad äri kasvu võtmeteks usalduslikus ühiskonnas. Valitsused mõistavad seda väljakutset. Nad toetavad uusi andmearhitektuure, mis aitavad ühiskonda siduda selliste pilvepakkujatega nagu Azure või AWS.
Järgnevalt vaateleme, kuidas tulla toime avaliku ja erasektori andmetega seotud väljakutsetega ning valmistuda tuleviku standarditeks avalikus andmeruumis.
Vestlusringis on:
Martin Schulz – Fujitsu peaökonomist Tokyos,
Frank Dunsmuir – Fujitsu rahvusvahelise kaubanduse ja tolli valdkonna juht Londonis,
Alfred Gegenfurtner – Fujitsu digitaalsete ökosüsteemide juhtiv arhitekt Münchenis.
Martin Schulz:
Pandeemia ajal toimus e-kaubanduse plahvatuslik kasv, Aasias isegi rohkem kui Euroopas. Paljud ärid on liikunud avalikesse pilvedesse. Samal ajal olid meie kliendid üsna mures täiendavate turvakihtide pärast. Nad on teinud meie ja meie partneritega väga tihedat koostööd hübriidpilvede vallas – see annab täiendava turvakihi.
Samal ajal märkasid ka valitsused paljusid väljakutseid. Nad hakkasid palju tugevamalt reguleerima suuri andmeplatvorme, suuri kommertsplatvorme.
Toimub virtuaalse ja reaalse ruumi varasemast palju tihedam integratsioon. Uue standardina arenevad suveräänsed andmeruumid, suveräänsed pilved. Kasutajatena, juhtidena ja andmete pakkujatena peame aina rohkem kohanema usaldatavate andmete äriga.
Samas aitavad IDS-i standardid ka valitsusasutustel üles ehitada omavahelist andmevahetust ja luua vastavaid regulatsioone. See omakorda aitab ettevõtetel koos nende partneritega ehitada oma andmeruume ja ökosüsteeme.
Frank Dunsmuir:
Digitaalne kaubavahetuse platvorm kogub andmeid ja digiteerib tõhusalt tarneahela teavet – teavet kaupade ja kaupmeeste kohta, mis on piiri tõhusaks toimimiseks väga tähtis. Digiteerimise kaudu muutuvad andmed paremini kättesaadavaks reaalajas, neid saab hinnata, tõlgendada ja riske analüüsida palju dünaamilisemal viisil.
Ilma sellise platvormita töötaksime paberitega. Keegi saabub sadamasse või piirile, ulatab paberitüki ja ütleb: “See kaup on mul veokis. Kas ma saan läbi minna?” Kui see aga on digitaalsel kaubavahetuse platvormil, on juurdepääs sellele infole olemas juba palju varem.
Tekib võimalus luua huvitavaid teenuseid, nagu see, mida me nimetame “sõida-piirilt-läbi kontseptsiooniks” (“drive through a border concept”). See on võimekus jagada teavet selle kohta, mis kaup veokis on, kust veok tuleb, kes seda juhib, kellele kuulub kaup ja veok, millised tollidokumendid on kaasas. Andmed jõuavad piirikontrolli kätte palju varem, kui veok ise piirile saabub. See võimaldab läbi viia riskianalüüsi, eelhindamist ja eel-deklareerimist, nii et veoki piirile jõudes on juba teada, millega tegu, ja võib läbi sõita.
Alfred Gegenfurtner:
Me aitame praegu Kesk-Euroopa linnade teede haldajatel leida uusi võimalusi liiklusvoogude optimeerimiseks, et vähendada liiklusest põhjustatud heitgaase. See skeem kujutab kontseptsiooni, mis sai loodud Co-creation projekti “Mozart” käigus.