Autor Tim Moody
Eesti võimas e-riik ehk miks ma tahan olla eestlane
Rääkisin ühe kolleegiga Fujitsust. Kui mainisin, et käisin Eestis tööreisil, imestas ta: „Sinu valdkond on ju UK avalik sektor. Miks sa seal käisid?“. Tagasi mõeldes oli see täiesti põhjendatud küsimus.
Käisin aga seepärast, et mul oli au kohtuda Eesti Vabariigi valitsuse diginõuniku Marten Kaevatsiga. Milline karismaatiline ja kirglik persoon!
Tulemused on vägevad, kuid teekond on see, mis muljet avaldab
Eesti ja e-valitsuse saavutuste kohta on kirjutatud palju.
Lühidalt kokku võttes on peamine, et
- igal Eesti kodanikul on eri kanalite kaudu veebipõhine juurdepääs teabele, mida valitsus tema kohta säilitab.
- kodanike jaoks on loodud portaal, mis võimaldab kasutada ja taotleda avalikke teenuseid, sealhulgas e-hääletada.
- selle artikli kirjutamise ajal olid ainsad tehingud, mida eestlased internetis teha ei saanud, kodu ostmine ja abiellumine.
- kodanikel on võimalus välja uurida, mis riigiasutused on nende andmetega tutvunud, ning esitada selle kohta päring.
Kui võrrelda neid tingimusi olukorraga paljudes teistes Euroopa riikides, sealhulgas UK-s, lööb selline juurdepääsu ja läbipaistvuse tase lausa pahviks. Ehkki teenuste osutamine põhineb eri tehnoloogiatel, rõhutas Marten Kaevats, et iva ei ole vaid tehnoloogias.
Vaadates tagasi Eesti Vabariigi taassünnile 1991. aastal, on selge, et pärast Nõukogude Liidust lahkumist tuli alustada nullist. Esimese valitsuse koosseisu keskmine vanus oli 32 aastat. Erinevalt nii mõnestki teisest endisest liiduvabariigist, kus sujuva ülemineku huvides jäeti võimule venemeelsed poliitikud, ei olnud ühelgi Eesti valitsuse liikmel riigijuhtimise kogemust. Ja hea oligi, sest vaja oli teistsugust lähenemisviisi.
Kolm peamist põhimõtet
Kodanike andmete haldamine rajati kolmele lihtsale, kuid kriitilise tähtsusega põhimõttele.
1. Igal kodanikul peab olema kordumatu isikukood – kodanikud saavad riigilt ID-kaardi koos kahe PIN-koodiga, mille abil pääseb ligi teenustele.
2. Riik ei kogu andmeid korduvalt – riik küsib kodanikult andmeid vaid ühe korra ning nende andmetega eeltäidetakse eri riigiasutustes kasutatavad vormid.
3. Riigiasutused vahetavad omavahel teavet turvalise andmevahetuskihi X-tee kaudu.
Need põhimõtted tunduvad küll lihtsad, kuid moodustavad koos võimsa terviku. Ühekordsel andmevahetusel põhinev lähenemisviis tagab hajusa arhitektuuri, milles iga riigiasutus saab oma infosüsteemis standardsel viisil ja turvaliselt esitada andmeid laiemasse riigisüsteemi. See pakub eri riigiasutustele paindlikkust, mõjutamata seejuures üldist lähenemisviisi kodanikuteenuste osutamisele.
Kõige olulisem ongi vaimsus, millele Eesti on rajatud. Riigi eesmärk on edendada avameelsuse ja usaldatavuse kultuuri:
- Riik peab olema läbipaistev, mitte suletud.
- Andmed kuuluvad kodanikele, mitte riigile.
- Riik ei tohiks olla Suur Vend, vaid pigem Väike Vend.
Seda kinnitasid nii taksojuhid, juhuslikud möödakäijad kui ka hotellitöötajad, kellega juhtusin oma külastuse ajal rääkima.
Meie vestlustes rõhutas Marten, et nii väikese riigina on võimatu ja ebarealistlik kõike ise leiutada. Ta rääkis, et eestlased võtavad meeleldi ja austusega üle parimaid lahendusi teistest riikidest. Kodanikuteenuste keskmes olev ID-kaart põhineb naaberriigi Soome lahendusel. Samamoodi on üle võetud teatavad identiteedihalduse parimad tavad Rootsist.
Fujitsu roll
Uhkusega saan öelda, et Fujitsul on Eesti valitsussektori arengus olnud oluline roll. Fujitsu Estonia asutati 1991. aastal ehk Eesti taasiseseisvumise aastal. Meeskond on kaasa aidanud paljude eri teenuste osutamisega, sealhulgas teinud valitsussektoriga koostööd X-tee platvormi loomisel ning tarninud siseministeeriumi, põllumajandusministeeriumi ja haridusministeeriumi infosüsteemid.
Sõit ei ole olnud sugugi sujuv
Ehkki praegu on lihtne rääkida sellest, kuhu Eesti valitsussektor on praeguseks jõudnud, uurisime Martenilt ka käidud teekonna ja saadud õppetundide kohta. 2017. aastal tuli toime tulla ID-kaardi turvaprobleemidega. Need probleemid olid suure avaliku tähelepanu all, kuid Marteni sõnul ongi valitsuse lähenemisviisi üks alustalasid see, et probleemidest tuleb rääkida, mitte neid varjata. Tema arvamuse kohaselt on eestlaste usaldus riigi vastu tänu avatud lähenemisviisile pärast probleemide lahendamist isegi suurenenud. Selles olukorras oli oluline näidata valitsuse poolt üles ausameelsust.
Riigi tulevik
Eestlased kasutavad oma riigi digisaavutusi majanduse elavdamiseks. Kuna kaubastatavaid loodusvarasid on vähe, on jõuka riigi ülesehitamisel tohutut rolli mänginud ambitsioonikas ja ettevõtlik rahvas. 100 euro eest on kõigil välismaalastel võimalus saada Eesti e-residendiks. See annab võimaluse luua Eestis idufirmasid ning edendada seeläbi majanduskasvu kogu ELis.
Ettevõtlusvaim on nähtav ja käega katsutav juba Tallinna lennujaamas. Väravas hakkab silma e-Eesti lahenduste ekspositsioon, kus saab VR-prillide abil tutvuda sellega, milline riik ja ühiskond Eesti on ja püüab olla.
Mida toob tulevik?
Rääkisime Marteniga ka Eesti e-valitsuse tulevikust. Järgmised arengusuundumused on seotud nn nähtamatu riigi kontseptsiooniga, mille nurgakivi on kodanikukesksed avalikud teenused. Lihtsamalt öeldes on eesmärk see, et kõigile kodanikele oleks tagatud kõik, millele neil õigus on, ilma et nad peaksid seda ise nõudma. Näiteks kui kodanikul sünnib laps, pöördub riik seoses nime registreerimise, lasteaiakoha taotlemise ja asjakohaste sotsiaalhüvitistega kodaniku poole ise. Automaatselt.
Veel üks laual olev tulevikulahendus on nn virtuaalagent igale kodanikule. Virtuaalagendil oleks seaduslik õigus allkirjastada kodaniku nimel dokumente ning see teeks kodaniku eest ära kõik tüütud toimingud riigiga suhtlemisel. Tänu sellele saab kodanik tegeleda millegi väärtuslikumaga, näiteks jalutada metsas ja nautida muid eestlaste seas populaarseid vabaõhutegevusi. See teeks kokku 1,5 miljonit virtuaalagenti.
Samuti laiendab Eesti X-tee tehnoloogiat, et ühitada teenuste osutamine Soomega. Riigid on ühendanud oma tervisesüsteemid, et kummagi riigi arstidel oleks sujuv juurdepääs teabele, olenemata sellest, kus raviteenuseid osutatakse. Järgmine samm on tagada täielik piiriülene retseptiandmete vahetus.
Marten on valmis jagama tehnoloogiat ja omandatud kogemusi ka teiste riikidega. Arutelusid on peetud Mehhiko, Benini, Jamaica, Dubai ja paljude teiste riikidega. Lisaks on X-tee tarkvara avatud lähtekoodiga, mis tähendab, et see on kättesaadav kõigile.
Edulugude kordamine
Fujitsu on UK avaliku sektoriga koostööd teinud juba üle 40 aasta. See on meil veres. Oleme valitsuse tellimusel tarninud suurel hulgal avalikke taristuid, mida kasutatakse eri eesmärkidel, sealhulgas maksude kogumiseks, hüvitiste maksmiseks, piiride kindlustamiseks ning üleujutuste tagajärgede leevendamiseks.
Nagu Eestis, peaks meie visioonis ka UK-s suhtlus riigiga toimuma nii, et kodanik ei peaks üksikasjalikult kursis olema valitsuse töökorraldusega. Seda lähenemisviisi kutsume koondnimetusega „Kodanik Z“ – usume, et teenuste osutamisel peaksid kesksel kohal olema kodaniku peamised elusündmused.
Samuti usume, et lahendused tuleb välja töötada koos klientidega, ühendades klientide äriteadmised meie kirega tehnoloogia vastu, et lõppkokkuvõttes sünniks innovatiivsed lahendused.
Tahan olla eestlane
Pärast kolme Tallinnas veedetud päeva valdas mind tunne, et tahan olla eestlane.
Selle riigi lootusrikkus, visioon ja eesmärgikindlus on lummavad. Kus seda e-residentsuse taotlust nüüd täita saabki?
