Ilona Ylinampa, Fujitsu Finland OY tegevjuhi asetäitja, esines Ülemiste City Future Forumil 10. mail 2023 teemablokis “Talent and Health” peaettekandega “Metaversumist kvantarvutuseni: miks peavad juhid keskenduma tuleviku tervishoiule?”

Järgnev artikkel toob selle ettekande sisu Sinuni kirjalikus vormis.

Ilona tutvustas end ja Fujitsut nii:
Ma nimetan ennast social geek´iks – olen huvitatud tehnoloogiast ja sellest,  mida see võib ühiskonnale pakkuda meie igapäevaelu paremaks muutmisel.

Töötan Fujitsus, mis on maailma suuruselt kuues info- ja kommunikatsioonitehnoloogia teenusepakkuja. Me oleme Jaapani ettevõte ja meie peakontor asub Tokyos, kuid oleme Eestis tegutsenud alates taasiseseisvumisest, 1991. aastast. Soomes tegutseme juba üle 60 aasta. Nii et me oleme ka kohalikud.

Jätkusuutlikkus on Fujitsus väga oluline teema. Kõik, mida me teeme, põhineb ÜRO jätkusuutlikkuse eesmärkidel. Olen väga uhke, et meid on ajakirja Fortune küsitluses kuus aastat järjest valitud kõige imetlusväärsemaks ettevõtteks. Meil on kokku umbes 130 000 töötajat ja käive veidi üle 30 miljardi euro.

Ma räägin oma ettekandes Metaversumist, kvantarvutusest ja muudest tehnoloogilistest suundumustest, mis praegu toimumas on.

Miks peaks see teid huvitama? Nii juhul, kui töötate tervishoiusektoris, aga ka siis, kui töötate mõnes teistes valdkonnas?

Maailm on väga kiiresti muutumas. Nägime seda COVIDi ajal ja nüüd seoses sõjaga Ukrainas. Kuid on ka teisi tegureid, mis meie elu muudavad.

– Lääneriikidel, näiteks Soomel ja mitmetel Lääne-Euroopa riikidel ja ka Ameerika Ühendriikidel väga suur riigivõlg. See on muutnud Hiina positsiooni, sest me oleme neilt palju laenu võtnud. Jõukeskused on selle tõttu nihkunud.

– Kliimamuutused ja jätkusuutlikkuse küsimused kerkivad esile pea igas eluvaldkonnas.

– Vananevad ühiskonnad – me muutume haigemaks ja samas elame kauem ning seetõttu vajame palju rohkem ravi. On toimunud väga suured demograafilised ja sotsiaalsed muutused. Peaaegu kõik teised maailmajaod peale Aafrika vananevad väga kiiresti.

Kõik need asjaolud muudavad kiiresti seda, kuidas me elame praegu ja lähitulevikus. Seetõttu ongi tehnoloogia ja selle pakutavad võimalused praegu olulisemad kui kunagi varem.

Meie vaade turvalisusele on muutunud seoses Venemaa sõjaga Ukrainas: kuidas me näeme turvalisust üldiselt, kuidas me rahvusena või kodanikena tunneme end turvaliselt ja milline on meie vastupanuvõime selle uue kriisi suhtes?

Seejuures elame maailmas, kus andmete liikumisel ei ole piire, need liiguvad väga kiiresti piiridest sõltumata. Oma tegevustes peame andmetest lähtuma ja peame neid usaldama. Seetõttu on näiteks plokiahela tehnoloogia ülimalt oluline andmete valideerimiseks usaldust vajavas maailmas.

Millised on tervishoiu valdkonna globaalsed suundumused? Need on üsna sarnased eelpoolnimetatutega.

– Kuna me vananeme, siis muutume haigemaks ja vajame rohkem ravi.

– Samal ajal on kliinilises ja tervishoiuvaldkonnas puudus personalist – õdesid ja arste on vaja üha rohkem.

– Kuna töötajaid ei ole piisavalt, siis need vähesed inimesed põlevad kergesti läbi suure töökoormuse käes.

– Probleeme on eelarvega, sest palgad ja muud kulud tõusevad kõrge inflatsiooni olukorras.

Seega on korraga ees mitu suurt probleemi, millega me peame tulevikku vaadates kiiresti tegelema. On vaja üle minna haiguste ravilt haigusi ennetavale tervishoiule.

Tuleviku tervishoius on tehnoloogia abiks, et kindlaks teha riske ja ette näha haigusi, mis igaühel tema geene ja DNAd arvestades võivad tekkida, ning seejärel välja pakkuda parima ravi, kui haigused peaks tekkima.

Samas peavad need lahendused olema kergesti kättesaadavad nendes kanalites, mida me eelistame kasutada, et kõik oleks mugav ja sujuv.  Näiteks on olemas mitmeid mobiilirakendusi, kes võivad parandada meie tervist ja ehk isegi ennetada mõne haiguse teket, aga kui neid ei ole lihtne kasutada ja kui andmed ei liigu ühest süsteemist teise, siis neid ei kasutata.

Oleme väga individuaalsed, meie eluviis lähtub individuaalsusest. Loodan, et tulevikus mõtleme tervisega seoses ka sotsiaalsele tegurile – et oleks rohkem suhtlemist kogukondade vahel ja oleksime kogukondlikumad.

Lisaks peame olema aktiivsemad ja võtma vastutuse enda kätte. Peab tekkima tunne, et ma vastutan ise oma tervise eest. Ühiskonnalt ja avalikult sektorilt vajan ainult toetust, et aidata mul oma tervist juhtida ja edendada.

Oma roll on ka tööandjatel. Pärast COVIDit oleme harjunud hübriidse tööga – võime töötada ükskõik kus. Sellises olukorras peavad organisatsioonid rohkem tähelepanu pöörama turvalisusele ja tervisealasele juhendamisele.

Oleme kõik kuulnud ChatGPT-st ja sellest, kuidas see võib meid täielikult või vähemalt osaliselt  asendada.

Hinnanguliselt 30% ülesannetest automatiseeritakse või asendatakse iseteenindusega. See suurendab muidugi tõhusust, aga toob uusi väljakutseid juhtimises.

Pidev õppimine on normaalsus. Me ei ela enam maailmas, kus sa lõpetad kooli, lähed tööle ja teed seda tööd kogu ülejäänud elu. 50% töötajaist vajab uusi oskusi, sest senised oskused on vananenud. Kui varem oli oskuste eluiga 20 aastat, siis nüüd on see vähenenud kuue aastani.

Aastal 2019 tegi PwC globaalse uuringu tegevjuhtide seas ja juba siis, neli aastat tagasi, ütles 63% tegevjuhtidest, et tehisintellekti mõju on suurem kui internetil. See oli enne chat GPTd!

Arvutiteadus juba alates 60ndatest püüdnud inimintellekti jäljendada või ületada. Meil on olnud masinõpe ja süvaõpe.

Aga tegelikult alles 2021. aastast on meil AI rakendused, mis võivad teha uue teksti, visuaali või heli olemasolevate andmete alusel, või luua ka midagi täiesti uut. Seega MBA väitekirjad või e-mailid või ka tarkvarakood võiksid olla kirjutatud ChatGPT abil. Nii et muutused on tõesti kohal.

Siin on kaks näitajat AI praegusest kasutustasemest:

– Vaid 19% tehisintellekti vastu huvi tundvatest ettevõtetest hakkasid seda tegelikult oma äris kasutama – see on üsna madal suhtarv.

– 73% ettevõtetest, kes tegid proof of concept’i, jätkasid hiljem selle lahenduse kasutamist.

Neil probleemidel on mitu põhjust.

– Muutuste kiirus – iga päev ilmub mõni uus tehisintellekti rakendus.

– Ekspertteadmiste puudus –  meil ei ole piisavalt andmeteadlasi.

– Kasutatakse mitut tehnoloogiat, mis ei ole võimelised koos toimima. Meil peaks olema tehisintellekti partnerökosüsteem, mitte üksteist välistavad lahendused.

– Õigusaktid – ma ootan suure huviga Euroopa Liidus arutusel olevaid tehisintellekti ja andmealaseid seadusi. Praegu oleme seisus, kus Euroopa Liit pigem pidurdab kui edendab uusi tehnoloogiaid.

Fujitsus oleme vaid nelja aastaga klientidele teostanud üle 6000 tehisintellekti projekti tootmises, logistikas, farmaatsiatööstuses, tervishoius, avalikus sektoris ja mujal.

Näiteks Jaapanis suutsime tänu superarvutile ülikiiresti töödelda 1,2 miljonit kliinilist aruannet. See võimaldab kiirendada vähiravi, sest saame proovida, mis iga patsiendi puhul konkreetselt toimib.

Isikustatud genoomilise AI-ga saame aga testida konkreetse inimese geene ja näha, millesse ta võib haigestuda ja mis oleks tema jaoks sel juhul parim ravi. Selle kallal töötame praegu Hispaanias.

Kui te seni ei ole olnud Metaversumist (Metaverse) huvitatud, siis loodan, et nüüdsest olete. Miks? Sest turg ja ärivõimalus on tohutud sellest ei tasu kõrvale jääda.

On hinnatud, et 2030. aastaks, seega seitsme aasta pärast, on Metaversumi turu suurus 13 triljonit dollarit. Muidugi nõuab see 5G ja 6G võrke, sest Metaversum, web 3.0, plokiahelad, virtuaalreaalsus ja andmetöötlus pilves nõuavad väga suure andmemahu liigutamist.

Pilveandmetöötluse (edge computing) käive on 2022. aasta andmetel 543 miljardit dollarit.
Rääkimata plokiahelast, kus globaalne turupotentsiaal on peaaegu 200 miljardit dollarit.

Kuidas on lood tervishoiu Metaversiumiga? Ainuüksi Ameerikas on tervishoiuturu aastane kumulatiivne kasv (CAGR) Metaversumis rohkem kui 48%, saavutades 2030. aastaks eeldatavalt mahu 5,4 miljardit USA dollarit.

Olen pettunud, et Metaversumist rääkides peetakse silmas sotsiaalmeediat või B2C valdkonda või ka seda, kuidas Facebooki omav Meta ei ole seni Metaversumiga eriti edukas olnud, kui vaadata aktsia hinna langust eelmisel aastal 70%.

Aga mida võib Metaversum pakkuda B2B ärikeskkonnas?

– Nokia, mis nüüd teeb mitte mobiiltelefone, vaid arendab 5G ja 6G võrke, ütleb, et Metaversum asendab mobiil- ja  nutitelefonid järgmise seitsme aasta jooksul.

– Me veedame umbes 75% kogu ärkvelolekuajast internetis – oleme pidevalt võrgus või vähemalt oma nutiseadme lähedal. Aastaks 2026 veedab neljandik inimestest vähemalt 1 tunni päevas Metaveresumis.

– Aastaks 2027 saab üle maailma vähemalt 40% suurettevõtetest mingi osa oma tulust Metaversumist.

– Aastaks 2030 kasutab 1 miljard inimest oma igapäevases tegevuses virtuaalreaalsuse prille.

Nii et see on miski, mis on olemas, ja mitte mingi kauge tuleviku fantaasia. Loomulikult seab see veelgi kõrgemad nõuded IT infrastruktuurile.

Rääkisime B2C Metaversumist, mis ei pruugi tulla väga kiiresti.

Samas on meil IT (andmete ja digitaalse info) keskne äri-Metaversum ja OT (Operations Technology e füüsiliste protsesside ja masinate juhtimise) keskne tootmiste Metaversum, mida kasutavad masinad. Üks näide sellest on digitaalsed kaksikud (digital twins).

Tervishoius on Metaversumil samuti palju kasutusvõimalusi, radioloogiast, hematoloogiast ja operatsioonidest kuni vaimse tervise ja tervisehariduseni. John Hopkinsi ülikooli haiglas Ameerika Ühendriikides on liitreaalsuse abiga juba tehtud selgroo operatsioon.

Kvantarvutuste jaoks on vaja ülisuure jõudlusega arvuteid (High Performance Computers), kuid vajame ka tehisintellekti ja andmeanalüüsi, et arvutustest saadud andmeid kasutada.

Rääkides superarvutitest ja genoomikast, siis kahe aasta pärast on 50% kõigist diagnoosidest tõenäoliselt pandud genoomika abiga. See on väga kiire kasv – vaid kümme aastat tagasi oli see 1,5%.

Juba praegu on tervishoiu ja farmaatsia valdkonna tippettevõtetel olemas genoomitehnoloogia äristrateegiad. See lubab lühendada analüüsi ja diagnoosimise kestust aastatelt nädalatele.

Praktikas tähendab see personaliseeritud meditsiini – geeniproovi hinnatakse superarvuti abil ning see annab tulemuseks geenitunnuse ja soovitab sobivaid ravimeid.

Siin üks näide: 20 000 geeni annavad 1000 triljonit võimalikku kombinatsiooni. Klassikalise arvutiga kuluks kõigi võimalike kombinatsioonide analüüsimiseks 4000 aastat. Fujitsu Fugaku superarvutiga saab seda teha ühe päevaga.

AI genoomikast võidavad nii patsiendid kui tervishoiuteenuse pakkujad. Me saame diagnoosi varem ja tõenäoliselt pääseme halbadest haigustest kergemate tagajärgedega, mis vähendab kulusid. Tervishoiuteenuse osutajatel võimaldab see vahendeid kasutada palju tõhusamalt ja teha täpselt suunatud tegevusi.

Meie ees on väga põnev tulevik, kuid selleks on vaja koostööd teha. Koostöös võiksid praegused tehnoloogiaettevõtted oluliselt paremad olla.

Ehitatakse oma Metaversumeid ja oma superarvuteid, samas kui need peaksid olema vastastiku koostoimivad ja moodustama partnerökosüsteeme.

Meil on ainult see üks maailm, seepärast peame mõtlema, kuidas saaksime kõiki võimalusi rakendada jätkusuutlikult, sest sellel on tohutu ühiskondlik mõju.

Tahaksin lõpetada tsitaadiga kontradmiral Grace Hopperilt, 1920. aastate arvutiteaduse pioneerilt. Tema sõnul kõige ohtlikum lause on “Me oleme alati nii teinud”. Maailm meie ümber muutub ja me peame muutuma koos sellega, et toimuvaga kaasas käia.

See puudutab ühiskonda, see puudutab ressursside nappust, see puudutab eelarveprobleeme, see puudutab heaolu ja tervist, see puudutab meie suhtumisi ja eesmärke.

Muutusi ei saa ignoreerida. See on 360-kraadine vaade – kuidas toimime oma ühiskonnas, kultuuris, äris ja kodus.

Uued postitused meie blogis