Fujitsu finantskeskus pakub finantsteenuseid erinevatele Skandinaavia ettevõtetele.
Ostuarvete meeskonna juhina jälgib Annely, et protsessid toimiks tõrgeteta, inimesed tunneksid oma tööst rõõmu ning toimingud oleksid võimalikult efektiivsed ning automatiseeritud.
Milline on olnud Annely tee praeguse vastutusrikka rollini ja mis teda selle töö juures köidab?
Peale gümnaasiumi läksin õppima alushariduse pedagoogikat, sest õpetaja ametile mõtlesin juba varases lapsepõlves. Kuigi töötasin selles rollis õpingute kõrvalt, minust õpetajat siiski ei saanud.
Me küll arvame, et me oleme oma valikutes sõltumatud, aga meie kodu ja kogemused mõjutavad meie valikuid märkimisväärselt. Minu ema on töötanud pikka aega pearaamatupidajana. Kui ma alustasin majandusarvestuse õppimist 2001. aastal, tundus kõik korraga nii lihtne, loogiline ja põnev. Õppimine oli puhas rõõm!
Ütleks, et „ära iial ütle iial!“ Mäletan hästi kordi, kui käisin ema töö juures, ja nägin, kuidas raamatupidajad ajasid taga vahesid, mis tekkisid kas lihtsa arvutusvea tõttu või kogemata valesti kirjutatud numbrist.
Siis olin kindel, et mina mitte kunagi nii igavat tööd tegema ei hakka! Tänane finantsmaailm on aga hoopis teine ning igavusest pole juttugi. Suur osa on muidugi ka tehnoloogiaga seotud arengutel ja võimalustel, mida finantsspetsialist täna saab oma töös kasutada. Vahe on meeletu!
Olen töötanud meeskonna juhina mitmes ettevõttes. Ilmselt on siis õpetaja kutsumus mulle tänini südamelähedane. Aga kui koolis peab õpetaja oma õpilasi numbriliselt hindama, siis meeskonna juhina saab olla rohkem mentor ja suunaja. Ja just selline, õpetaja laurilik suhtumine, on omane ka mulle.
Olen pigem toetav, nõustav ja julgustav, mitte vaid vigade otsija ja korrigeerija. Jah, ma olen ka nõudlik, kuid see ei tähenda, et vead saavad karistatud – pigem on need kogemused, millest saab ja tuleb õppida.
Meelerahu, kannatlikkus, oskus mõista teisi, loomuomane vastutulelikkus, südamega tegutsemine. Enesekeskne inimene selles vallas kaugele ei jõua. Ja kui jõuab, siis on ta oma tipus lõpuks ikka üksinda ja kurb.
Kuna me siiski oleme teenuste keskus, siis meie töös on oluline olla ka nõuandjaks – inimesel peab olema soov pakkuda meie kliendile just seda teenust ja lahendust, mis on temale sobivaim.
Vahel soovin, et ka minul oleks võimalik enda tarkvara uuendada või mälumahtu juurde lisada, just nagu me teeme seda meie igapäevaste töövahendite – arvutitega. Nii palju on informatsiooni, mida tahaks omandada ja salvestada, aga paratamatult inimese mälumaht ei ole lõputu.
Äkki paber ja pliiats? Kuigi oleme igapäevaselt arvuti taga, on mul siiski harjumus koosolekute või telefonikõnede ajal paberile märkmeid teha. Märkmed aitavad pärast kiiremini selget tegevusplaani luua või asi lihtsalt ära lahendada.
Minu huviorbiiti on sattunud inimeste juhtimisega seotud raamatud ja artiklid. Austan ja hindan juhte, kes suudavad end kehtestada ja jääda alati inimlikuks. Nad võivad olla ausalt karmid, kuid nad ei ole kunagi üleolevad ega suhtu inimestesse alavääristavalt. Näiteks hindan väga Kai Realo´t, kes on alati väga selge sõnumiga, räägib asjadest ausalt ja hindab olukorda realistlikult. Samuti olen võlutud Tallinki juhi Paavo Nõgese liidriomadustest, kes pandeemia kriisis on alati väga rahulik, selge sõnumiga ja kindlakäeline juht, kes on säilitanud empaatiavõime ja inimlikkuse.
Need kaks aastat on olnud tõepoolest pöörased. Me saime aru, kui jõuetud on inimesed looduse ees. Samas mõistsime, et kohaneme üllatavalt kiiresti. Varem võimatuna tundunud kodukontor on tänaseks teoks saanud!
Juhina olen ma väga tänulik oma inimestele, nende pühendumisele ja oskusele kohaneda. Inimesena olen aru saanud, et elu on väga ettearvamatu ja tuleb olla tänulik kõige selle eest, mis on hästi. Ja juba täna, siin ja praegu.
Ootan väga meie uue kontori avamist selle aasta sügisel, sest olen kindel, et sealt tuleb meile veelgi enam power’it!