Kevinil on lausa kolm rolli korraga. Ta on Service Desk ekspert, kliendikoordinaator ja mentor-õpetaja. Niivõrd mitmekesise tööalase profiili on ta omandanud vaid kolme aastaga. 21-aastaselt alustas ta Fujitsus Service Desk agendina. Täna on Kevin alles 24-aastane, kuid jõudnud ja jõuab palju. Küsisime, kuidas ta Fujitsusse jõudis ning kuidas tal õnnestub kõiki neid rolle ning eraelu tasakaalus hoida.
Kui Fujitsusse tulin, siis olin pool elu Soomes elanud. Olin 10-aastane, kui Soome läksin ja 20, kui tulin Eestisse. Soomes olen käinud koolis, lõpetanud ka kutsekooli ja töötanud.
Kuna ma ei teadnud täpselt, mida õppida, siis ma mõtlesin, et miks mitte kokaks, sest söögitegemist on kasvõi enda jaoks vaja. Täna on nõnda, et igapäevase kartuli keetmine ei ole just mu kirg, aga kui mingi vahva idee tuleb, siis kokata meeldib ikka. Mulle meeldib uusi asju õppida ja ka koka ametis on seda alguses palju, aga kui siis tuleb terve aasta üht menüüd kütta enne kui see vahetub, siis see muutub küll tüütuks.
Hetke-emotsioon tõi mind Eestisse. Pisut uurisin muidugi tööturgu ka ja nägin, et tööd on palju. Aasta aega töötasin ka Eestis kokana ja hakkasin siis muud otsima. IT teemad on alati tundunud huvitavad, aga eks muidugi müstilised ja õudsed ka, kuna eelneva eluga seoses võib kokkupuudet IT-ga hinnata nullilähedaseks. Eks oma arvutit ikka olin uurinud.
Täna olen IT oskuste poolest enda tiimi üks tehnilisemate oskustega liikmeid. Kui mind asi huvitab, siis ma õpin kiiresti. Proovin asjade loogikast aru saada ja mõttemaailmaga samastuda. Olen kiire töö käigus õppija. Keegi näitab ette, teen korra läbi ja ülejärgmine kord võin ise juba õpetada.
Uudishimu, järjepidevus ja omaniku tunne, mis ei lase visata probleemi kellegi teise lauale, vaid sunnib ja sütitab otsima lahendust, ükskõik, kui kaua see siis võtab. Ehk siis head vea leidmise ja probleemi lahendamise oskused.
Kindlasti ei saa ilma klienditeenindus- ja suhtlusoskusteta. Kõigiga tuleb suhelda individuaalselt, mitte tuimalt tehnilist teksti ette lugeda.
Vahel on vaja ka külma närvi!
Multitaskimise ehk mitme ülesande korraga lahendamise oskus on ka oluline. Mõnel tuleb see paremini välja kui teisel. Ise olen selle Fujitsus ära õppinud. See on tulnud kuidagi loomulikult. Kui hakkan end liiga mugavalt tundma, siis orgaaniliselt kraban kohustusi juurde.
Oskused on ka rollipõhised, ja minul on ju mitu rolli. Eksperdina on mul vaja rohkem kitsamaid ja sügavamaid teadmisi. Aga kliendikoordinaatorina pean jälle teadma kõigest natuke ning tundma ka organisatsiooni – et kuhu küsimus suunata, kui endal vastust ei ole.
Endale ütleksin, et „ei tasu üle mõelda või üle põdeda. Kui elu annab võimaluse, siis proovi ja katseta!“. Ja teistele sarnaselt, et „Ole julge ja vaata, mis saab!“
Mul on kolm rolli. Praegu on selline periood, mil ma õpetan uusi töötajaid välja ehk olen peamiselt mentori rollis.
Kliendikoordinaatori rollis suhtlen kliendiga ja koordineerin. Põhimõtteliselt esindan meie tiimi kliendile. Näiteks kui klient võtab kasutusele uue tarkvara või seadme, vaatan, et kõigil oleks olemas juhendid, vajadusel teen uued. Jälgin, et neid juhendeid ka kasutatakse, mitte ei tehta nö puusalt. Aitan mõelda, kuidas väljakutseid lahendame ja kes lahendab. Regulaarselt käime kliendiga protsesse läbi ja analüüsime miks on midagi tehtud, kuidas on tehtud, kas on probleeme.
Minu kolmas roll on eksperdi töö, mis tähendab seda, et aitan agentidel lahendada raskemaid ülesandeid. Selliseid erandlikke juhtumeid, mille kohta juhendeid pole ja polegi võimalik teha. Siis olen mina see, kes pusib. Sain eksperdiks, kuna olin juba kliendi süsteemide, vajaduste ja inimestega hästi tuttav.
Võtan kohvi, panen töölaual asjad käima, vaatan üle kalendri, loen meilid läbi. Siis tegelen uute töötajatega, pakun neile tuge. Pidevalt tuleb mulle ka vestlusrakenduste kaudu küsimusi, kuidas üht või teist asja teha. Päevas on tavaliselt ka koosolekud ja koosolekute ettevalmistused, milleks on enamasti Ticketite analüüsid. Õhtusse jätan juhendite kirjutamised ja muutmised.
Olen rohkem õhtuinimene, mulle väga vara ärgata ei meeldi. Pea töötab mul ka õhtupoolikul paremini.
Mulle meeldis töökeskkond ja meeskonna-vibe meie tiimis. Kõik on erinevad inimesed, aga samas on nii tugev meeskonnatunne. Ja selline lahe ja vaba olemine, nalja tegemine ja omavaheline nöökimine ka. Tiimiüritused on alati väga vahvad.
Fujitsu tööandjana on stabiilne ja kindel ning see on suur boonus, eriti praegustel aegadel. Fujitsus on nii, et kui sa tõestad, et sa oled võimeline rohkemaks, siis arenguvõimalused on külluslikud. Ja see on väga motiveeriv.
Kõik on koguaeg muutuses ja töö ei lähe üksluiseks. Kogu aeg peab õppima, uurima. See sobib mulle hästi.
Aeg-ajalt oleks vaja teisikut või klooni. Mõnikord läheb tempo päris kiireks. Kümme inimest küsib midagi, koosolek tuleb peale ja miskit peaks veel samal ajal analüüsima.
Suhtlemine on ülitähtis. MS Teams ja MS 365 laiemalt on asendamatud, et inimesed saaks operatiivselt abi küsida ja ma saaks neid efektiivselt aidata. Samuti on viimane aasta olnud enamik arutelusid nende tööriistade vahendusel.
Üks naljakas asi on veel see, et kui ma mõtlen, siis peab mul alati midagi käes olema. Käed peavad liikuma ja midagi tegema! Koolis pidin alati tooliga kiikuma.
Õppisin seda, et asju ei tasu edasi lükata. A la et teeme järgmisel nädalavahetusel. Kui sind kuhugi kutsutakse, siis mine. Ela hetkes, naudi elu ja nopi päeva!
Kodus töötades tundsin puudust kontori melust, kohvist ja töökaaslastega suhtlemisest.
Kuna kontoris oli üsna lärmakas, siis mul oli kodus vaikuses päris raske keskenduda. Panin alati muusika taustaks. Rasked olid sageli ka esimesed pool tundi, ma ei saanud nii ruttu käima ennast ja varem tõusta ka ei raatsinud.
Kaheks kuuks kolisin ka maale, sest korter kui töö-, trenni- ja vaba aja veetmise koht kiskus ahistavaks. Maal ehitasin sauna uued põrandad, tegin aiatöid, raiusin kände välja.
Asi, millest ma puudust ei tundnud, olid ummikud töölt koju sõites. Tööle minek mulle meeldib, sest see äratab hästi üles.
Olen aktiivne ja sportlik. Teen trenni, käin jõusaalis, mängin disc-golfi, korvpalli. Suvel olen palju maal, kasvatan väikest tütart.
Olen ka päris täpne toitumise jälgija ning leidnud oma toidud, mis panevad mind enda kehas hästi tundma ja aitavad mul eesmärkide poole liikuda.
Tasakaaluga on mul lihtne. Olen pigem 100%-line keskenduja. Kui olen tööl, siis era-asjadele ei mõtle, kui arvuti läheb kinni, siis kodus enam tööasjadele ei mõtle. Kõigi jaoks see ei ole nii lihtne, aga mul tuleb hästi välja.
