Sel suvel täitub 13. aasta. IT kõrgharidust mul ei ole, aga see ei ole takistanud selles valdkonnas töötamist. Kokkupuuted programmeerimisega algasid finants- ja kindlustusmatemaatika ning statistikaõpingute kõrvalt ning nende alusel olen aastate jooksul töö käigus ja koolituste kaudu oma karjääri ehitanud.
Kogu see aeg on olnud nii mitmekesine, põnev ja arendav. Olen Fujitsus teinud väga erinevaid tarkvaraarendusprojekte ja täitnud eri rolle. Samuti on Fujitsu olnud tööandjana väga paindlik ja toetav. Eks ikka aeg-ajalt üritatakse mujale meelitada, nii see IT-sektoris tänapäeval käib. Kogenud analüütikuid ei ole liiga palju. Kuigi kõrgkoolid on hakanud pakkuma ka analüütikuks spetsialiseerumise võimalusi, saadakse heaks süsteemianalüütikuks ikka töökogemuse, mitte raamatutarkusega.
Mulle meeldib naljatada, et sattusin Fujitsusse tänu tädipojapoliitikale. Tädipoeg oli tollal ERP-tiimi juht ja kutsus mind oma meeskonda. Alustasin MS Navisioni konsultandina, tegin sertifikaadieksami ära ja arvasin, et nüüd saangi selle valdkonna spetsialistiks . Aga juhuste kokkulangemisel sattusin hoopis meie tollase suurkliendi PRIA jaoks hobuslaste registri analüüsi tegema ja enam tagasi ei vaadanud. Mõneks aastaks jäigi minu tööks PRIA erinevate infosüsteemide hooldus- ja edasiarendustööde kavandamine, analüüs ning arenduse korraldamine.
Põhikohaga olen süsteemianalüütik, kuid olen olnud ka projektijuht, disainer, testija, ärianalüütik, mõne mööndusega isegi tootejuht, nõustaja ja psühholoog. Samuti olen juhendanud praktikante, koostanud kandidaatidele proovitöid ning osalenud uute analüütikute, testijate ja arendajate värbamises.
Riik on klient, kes pakub väga suurt vaheldust. Tänu avaliku sektori erilahendustele olen saanud väga erinevates projektides kaasa lüüa. Valdkonnad on varieerunud põllumajandusloomadest ja turukorraldusest dokumendihaldussüsteemideni, autentimis-autoriseerimislahendustest õppeinfosüsteemideni, riigikaitsest ja riigikaitsesse värbamisest e-residentideni, kaubamärkide ja tööstusdisainilahenduste menetlusest käskkirjade ja arhiivilahendusteni, rongiliiklushaldusest tapamajade ja jäätmekäitlejateni.
Tarkvaraarenduses lähtume lean’i ja väleda arendamise põhimõtetest. Fujitsu tarkvaraarendusmeeskonnad kasutavad oma töös eri tehnoloogiaid. Meie tiimi loodud tarkvarad põhinevad peamiselt Java tehnoloogiatel, vähem ka Pythonil ja .NET-raamistikul. Vahel sõltub tehnoloogiavalik sellest, mida klient eelistab. Süsteemianalüütik peab suutma loodava lahenduse välja mõelda ning seda disainida ja kirjeldada olenemata valitud tehnoloogiast (sh andmebaasist).
Süsteemianalüütik peab olema hea suhtleja, laia silmaringiga ega tohiks karta uusi teemasid ja valdkondi. Kui töötada Fujitsu-suguse profiiliga ettevõttes, mis osaleb riigihangetel, siis juhtub ikka, et uue hankevõiduga kaasneb suur koolitöö. Tuleb sukelduda valdkonda reguleerivatesse seadustesse, küsitleda kliendi eri esindajaid ja teha valdkonna mõisted endale piisavalt selgeks, et rääkida kliendiga ühist keelt.
Minule isiklikult oli erialamõistete poolest kõige keerulisem Elronile tehtud rongiliiklushalduse projekt. Selles projektis kuulusid igapäevasesse sõnavarasse mõisted „tuur“, „ringlus“, „tuurileht“, „koosseis“, „depoo“, „ööpäevaplaan“, „manöövriplaan“, „sõiduleht“, „laualeht“, „liiklusgraafikuperiood“ jne. Eriti projekti alguses pidin end kontrollima, et mitte kasutada rahvasuus porgandiks nimetatavate raudteeveeremite kohta sõna „rong“, sest need on tegelikult koosseisud.
Kui analüütikul lõpuks argipäev saabub, siis on õige aeg hakata uut töökohta vaatama. Päevad ja nädalad võivad olla väga erinevad. Süsteemianalüütik suhtleb palju kliendiga, teeb kindlaks funktsionaalsed ja mittefunktsionaalsed tarkvaranõuded, hindab töömahtu ja aitab koostada projektiplaani, kirjeldab tarkvara kasutajaliidese funktsionaalsust, disainib andmemudeli, kaardistab liidesed teiste süsteemidega, vajaduse korral koostab andmete migreerimise analüüsi. Olenevalt projektist võib luua ka klikitava prototüübi ja koolitada lõppkasutajaid süsteemi kasutama. Selle kõige loomulik osa on ka oma tiimi arendajate ja testijate töö toetamine ning uute riigihangete lähteülesannete analüüs ja proovitööde koostamine.
Tarkvaraarendaja on õnnelik, kui tema töötajate silmad säravad ja nad on motiveeritud. Samuti on oluline, et klient oleks lõpptulemusele orienteeritud ning teeks ka omalt poolt kõik selleks, et arendaja saaks teha võimalikult tõhusat ja kvaliteetset tööd. Valmiv tarkvara peab tegema lõppkasutaja õnnelikuks, sest siis on õnnelik ka klient. Kui sellele järgneb tunnustus, on alati meeldiv, aga see ei ole peamine.
Minule isiklikult on pigem meeldinud keerulised projektid, sest need nõuavad kohati palju eneseületust ja siis on ka saavutustunne suurem. Minu jaoks on kõige keerulisem, aga ka kõige ägedam projekt olnud Patendiameti kaubamärkide ja tööstusdisainilahenduste menetlussüsteem Backoffice, mille tellis Registrite ja Infosüsteemide Keskus. Nii suurt süsteemi nii paljude kohalike ja rahvusvaheliste liideste, vahebaaside, andmete migreerimise, sadade ametlike kirjamallide ja keeruliste töövoogudega ei ole ma ei enne ega pärast seda projekti teinud. Boonuseks olid välislähetused Alicantesse, kus asub Backoffice tarkvara loonud Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Ameti (EUIPO) peakontor.
