Mida tähendab töökohahalduse ja IT halduse teenus ja kas teie ettevõttel oleks sellest kasu

Siin on üks võimalik ülesannete loend, mille eest halduseenuse pakkuja enamasti hoolt kannab.

Lõppkasutaja seadmed – riistvara ja tarkvara

• Uuele töötajale arvuti hankimine – seade ostetakse vastavalt kokkulepitud parameetritele ja toimetatakse kohale

• Uue seadme ettevalmistamine tööks – installeeritakse operatsioonisüsteem ja rakendused

• Kasutaja litsentside haldamine, et kindlustada piisavate õiguste olemasolu ja samas mitte kulutada ülearu nende võimaluste peale, mida ei kasutata

• Arvutite hooldus ja väljavahetamine nii rikke korral kui regulaarse uuenduspoliitika kohaselt; vanade seadmete utiliseerimine

• Tarkvara regulaarne uuendamine, et kasutusel oleks tootja poolt pakutav parim versioon

• Soovitused rakenduste kasutamiseks – millistest uutest rakendustest võiks just teil kasu olla

• Viirustõrje ja selle värskendamine

• Andmete turvalisuse tagamine seadme kadumise või varguse puhuks

Ülaltoodu ei kehti mitte ainult laua- ja sülearvutite kohta, vaid ka tahvelarvutite ja nutitelefonide puhul.
Lisaks tüüpilistele kontoritöökoha seadmetele kanname hoolt näiteks skännerite, laserprinterite, kassaseadmete, etiketiprinterite ja tootmispinke juhtivate arvutite eest.

Arvutivõrgud

• Arvutivõrgu arhitektuuri korrastamine nii, et see vastaks kasutusvajadusele

• Kasutajate ligipääsude seadistamine ja haldamine kohtvõrgus vastavalt nende õigustele ja vajadustele

• Kaugtöö võimaluste – mobiilse andmeside ja VPN-i tööshoidmine

• Mugava printimise tagamine kas lokaalse või võrguprinteriga

• Tulemüüride ülesseadmine ja alati kaasaegseima püsivaraga varustamine

• Võrgu turvalisuse tagamine

Serverid

Klassikaliselt on serverid igal ettevõttel olnud füüsiliselt enda juures, aga areng liigub aina rohkem selle poole, et serverit ostetakse kui ressurssi mõnelt teenusepakkujalt ja oma serverikappi koos seal sees oleva „rauaga“ enam töös ei hoita. Saame teid aidata sõltumata sellest, kui kaugel selle protsessiga olete.

• Serverite hankimine ja paigaldamine

• Nende tarkvara regulaarne uuendamine

• Serverite mahtuvuse ja turvalisuse monitoorimine, et ennetada võimalikke probleeme ja kontrollida, et need täidavad ettenähtud ülesandeid

• Serveritele vajalike litsentside hankimine ja värskendamine

• Serverites asuvate andmete varundamine

• Hübriid-IT, pilveserveritele ülemineku nõustamine ja toetamine nii privaat- kui avaliku pilve korral: millised rakendused saab ja tasub pilve viia ning millal seda teha

Arvutikasutaja abistamine

Sageli jääb inimestel osa oma töövahendite võimalustest kasutamata, sest neid lihtsalt ei tunta ega osata. Seetõttu on ka töötajate tulemuslikkus potentsiaalsest väiksem. Kui kasutajatugi pole tehtud väga lihtsaks ja mugavaks, ei söandata oma küsimusega IT osakonda pöörduda. Seepärast on tähtis arvutikasutajat abistada nii rikke või tõrke korral, aga samuti rakenduste parema tundmaõppimise osas.

• Kasutajatugi iseteeninduskeskkonna, vestlusakna, telefoni või e-posti kaudu. Tavaliselt lahendatakse küsimus esimesel pöördumisel kaughalduse kaudu.

• Lähitugi ehk visiit teie juurde, kui distantsilt küsimust lahendada ei ole võimalik

• Koolitused kokkulepitud viisil ja mahus. Hästi on end õigustanud mudel, kus spetsialist on kliendi juures kohal teatud kindlatel aegadel ja inimestel on siis võimalik küsida erinevaid küsimusi, millega kasutajatoe poole ei hakka pöörduma ja mis muidu jääksid tähelepanuta, kuid võivad oluliselt parandada töötamise mugavust või tõhusust.

Spetsiaalne haldustarkvara süsteemide monitoorimiseks

Arvutitöökohtade, serverite ja võrkude haldamiseks kasutame spetsiaalset tarkvara, mis jälgib süsteemis toimuvat reaalajas ja annab selle kohta ülevaate. Tänu sellele on võimalik reageerida proaktiivselt ja probleeme kas ennetada või lahendada ära selliselt, et klient seda ei märkagi. Süsteemides toimuvast ning need “tervisest” antakse tagasisidet igakuiste raportite kaudu, mis kajastavad näiteks kasutusaktiivsust, mahtusid, erinevate aplikatsioonide kasutamist jne.

Sisuline vastus on – jah. Sõltumata suurusest või tegevusalast, ühel või teisel viisil peavad need funktsioonid olema kaetud igas organisatsioonis, kus arvuteid kasutatakse. Samas on võimalik, et need on jaotatud erinevate osapoolte vahel, nii et mõne osa eest hoolitseb ettevõtte enda töötaja ning mõne teise eest väline partner. Kui teile esmapilgul tundub, et mõni ülalkirjeldatud töölõik teid üldse ei puuduta, tasub oma protsessid hoolega üle vaadata (või siis esmalt luua), sest need katmata lõigud võivad olla ohuks kogu süsteemi turvalisusele ja töökindlusele.

Küsimus on pigem „Kas igal ettevõttel on kõike seda vaja ise teha?“ ja „Kes on sobiv partner?“

Kuidas, millal ja kui tihti üht või teist IT ja töökohahalduse toimingut läbi viia, selgub konkreetse ettevõtte või asutuse olukorra kaardistamisel ja vajaduse hindamisel. Oleme alati abiks, et aidata mõista, kuidas oma IT töövahendeid kõige paremini kasutada ja anname soovitusi optimaalseks tegutsemiseks.

Seda küsimust võib vaadelda mitmest aspektist.

1. Mõne riski realiseerumine

Kui kallis on teile töökatkestus 1 tööpäevaks? Andmete hävimine või lekkimine? Tehtud tööde kaotamine seadme rikke ja varukoopia puudumise tõttu? Igaüks võib siin mõelda oma olukorrale ja küsida endalt „Mis on halvim, mis võib juhtuda, ja mis on selle hind?“

2. Haldusteenuse kulu võrreldes enda palgal oleva(te) inimes(t)ega

Meie senine praktika kinnitab, et haldusteenus ei ole kindlasti kallim võrreldes majasisese IT toega. Kuna teeme kliendile alati detailse kalkulatsiooni ja võtame arvesse kõiki pakutavaid teenusekomponente, siis on selle tuvastamine lihtne. Sageli aga juhtub, et klient jätab oma sisemisi kulusid hinnates osa neist arvesse võtmata, kuna need on justkui nagunii olemas, ja mõtlemata, et nende eest makstakse mingil muul viisil või mõnel „teisel real“, näiteks töötaja puhkused, haigused, koolitused. Arvestamata kulu alla kuulub ka pöördumiste/juhtumite mitte registreerimine ja seeläbi faktide puudumine süsteemide seisundi ning kasutajate probleemide kohta, mistõttu ei saa välja selgitada juhtumite juurpõhjust.

Enamasti on kõige soodsam anda standardsete süsteemide haldamine partnerile, kes on sellele spetsialiseerunud, ning sisemistel IT spetsialistidel lasta pühenduda ärispetsiifiliste tarkvarade leidmisele, katsetamisele ja rakendamisele.

Juhtkonda huvitavad kõigi muude kaalutluste kõrval alati konkreetsed tulemused ja kasud. Siin on neist olulisemad IT ja töökohahalduse teenuse kasutamisel:

1. Tagatud on süsteemide stabiilne, kontrollitud ja kuluefektiivne toimimine, mida juhtkond ja omanikud ootavad. Seda ei häiri puhkused, haigused või oma IT-poisi töölt lahkumine.

2. IT süsteemid on dokumenteeritud, on loodud asjakohased protsessid, poliitikad ja mõõdikud, registreeritud on pöördumised ja juhtumid. Seeläbi saab seda valdkonda sisuliselt juhtida, mitte vaadata pealt selle omasoodu kulgemist.

3. Töötajatel on olemas üks kindel kontakt, kuhu kõigi IT muredega pöörduda, ja kus alati on olemas spetsialist, kes hoolitseb lahendamise eest. Töötaja ja tema kolleegid ei kuluta selleks oma aega.

4. Ettevõtte enda IT spetsialistide aeg vabaneb „tulede põlemas hoidmisest“, et keskenduda selliste lahenduste leidmisele ja rakendamisele, mis on spetsiifilised teie äris, annavad konkurentsieelise ning suurendavad tulu.