Riiklikul teavitusteenusel on pikk ajalugu. Platvormi eelmine versioon loodi umbes 20 aastat tagasi ja  vajas väljavahetamist, sest see oli aegunud kahes aspektis:

1) Tehnoloogiliselt oli platvorm elukaare lõpus ja selle turvalisus vajas parandamist; lisaks arvukatele ärilistele eelistele likvideerib uus platvorm vanad turvanõrkused.

2) Platvormil pakutavate teenuste funktsionaalsus ei vastanud tänapäeva nõuetele – riik soovis selle kaudu pakkuda rohkem teenuseid nii elanikele, ettevõtetele kui partneritele ehk erinevatele asutustele ja ministeeriumitele, kes teavitusi saadavad.

Uue postkasti funktsionaalsus võimaldab selle paigaldamist erinevatesse riiklikesse portaalidesse selliselt, et olenemata portaalist, milles kasutaja viibib, saab ta postkastist kätte oma kõik riiklikud teated. Kasutaja ei tarvitse eri valdkonna teadete lugemiseks käia mitmes teemaportaalis. Hetkel ei ole see visioon veel täies mahus realiseeritud – riigiasutuste portaalide liidestamine Eesti.ee riikliku postkastiga seisab ees 2024. aasta lõpus ja 2025. aasta jooksul. Esimesed liitujad on TEHIK (Tervise Infosüsteemide Keskus), Tervise arengu instituut ja mitmed teised.

Platvormi kasu hakkab ilmnema seda enam, mida rohkem liitub sellega teenusepakkujaid.

Riigi eesmärk on, et kõik olulised teated jõuaksid adressaadile kohale ja saaksid loetud. Seni tuli igal asutusel ise hoolt kanda, et teade läheks kohale: et SMS töötaks, et e-kiri toimiks, et numbrid ja kontaktid oleksid olemas.

Kogu selle info haldamine on mahukas töö ja riigile tervikuna on suur kokkuhoid, kui iga asutus eraldi ei pea seda tegema.

Uus keskne riiklik postkast hoolitseb teadete edastamise eest kolmel viisil:

• Koondab kõik teated ühte kesksesse kohta, kus neid alati lugeda saab.
• Korraldab teadete saatmist SMSi, e-kirja või Eesti riigiäpi kaudu.
• Loob teadete koostamise ja haldamise keskkonna igale riigiasutusele.

• Näide riikliku postkasti detailvaatest

Postkasti platvormi saavad riigiasutused kasutama hakata kahel tasemel sõltuvalt sellest, kui sage ja mahukas on nende suhtlus ettevõtete ja eraisikutega.

1. “Kerge liidestus” on mõeldud neile, kes soovivad vaid oma sõnumi välja saata. Nad ei soovi lisada eesti.ee postkasti rakendust oma portaali või neil portaal üldse puudub. Selline näide on Liikluskindlustusfond, mis saadab küll teateid  liikluskindlustuse lõppemise kohta, aga ei oma iseteenindusportaali.
2. “Täisliidestus” on mahukam lahendus neile, kes soovivad kasutada rohkem funktsioone – näiteks koostada teateid mallide peale, liidestada postkast mõne asutusesisese süsteemiga, jälgida teadete kohaletoimetamise ja avamise statistikat. Postkasti rakenduse saab lisada otse vastava asutuse iseteenindusportaali.
   Sellist laiemat liidestust vajavad need, kelle suhtlus ettevõtete või eraisikutega on mahukam ja mitmetahulisem (näiteks Maksu- ja Tolliamet või Tervisekassa).

Riikliku postkasti teenuse uuendamisel võeti aluseks mikroteenustel põhinev arhitektuur, esitluskihis kasutatakse micro–frontend’e.

Erinevalt varasemast monoliitarhitektuurist annab mikroteenuste kasutamine  võimaluse iga teenust teistest sõltumatult juhtida, arendada ja uuendada. See on oluline eelis, mis annab tellijale teenuse arendamisel suurema paindlikkuse. Samuti ei mõjuta võimalikud tõrked ühes teenuses teiste teenuste tööd.

Kui vana postkasti puhul tuli kogu süsteem ajutiselt kasutusest maha võtta, uuendada ja taas käima panna, siis nüüd saab arendusi ja uuendusi teha nii, et mõjutatud on vaid üks kitsas piirkond. Nii on teenuse kättesaadavus kasutaja jaoks oluliselt parem.

Lisaks saab paindlikult juhtida teenuste jõudlust sõltuvalt nende kasutuskoormusest. Näiteks on  Maksu- ja Tolliametil suurem koormus iga kuu 10. ja 20. kuupäeval ning kord aastas füüsiliste iskute tuludeklaratsioonide esitamise ajal. Sellise tsüklilisuse korral on võimalik jõudlust (mälu, protsessori võimsust) vajadusele vastavalt juurde anda.

Postkasti platvormi uuendamise töö teostati agiilse arenduse printsiibil ja kõiki selle töövõtteid kasutades.

Klient – Riigi Infosüsteemi Amet – oli protsessi pidevalt kaasatud, osaledes igapäevastel meeskonnakoosolekutel (daily´del) ja sprindi planeerimisel ning koostades järgmiste etappide ärinõudeid. Infovahetus oli mõlemapoolne ja väga tihe. Lisaks valideeris RIA tehniline tugi omalt poolt kõik arenduse sammud.

Projektile lisas keerukust asjaolu, et nii arhitektuurilise kontseptsiooni kui kasutatud keskkondade (nt. riigipilv) osas on tegu pilootprojektiga – olime pioneerid! Riigipilve arenduskeskkonna käimasaamine ja uute tehnoloogiate õppimine võttis aega. Oli vaja teha hulk Proof of Concept´e ja lahendada keskkondade probleeme. Samas oli selle teekonna läbimine vajalik, sest nii sai loodud ideoloogia, mis võeti eeskujuks riikliku äpi platvormi arendamisel.

Uute tehnoloogiate õppimine toimus käigupealt: mikroteenuste ja micro-frontendidega töötamine ning pilvetehnoloogiate ja Kubernetese maailmas sügavuti minemine oli uus ja põnev.

Samal ajal tuli aga toetada ka vana postkasti teenuseid. Klientide jaoks ei tohtinud ükski teenus katkeda ja tuli kindlustada tagasiulatuv tugi (backward compatibility).

Siin saad lugeda teise suure avaliku sektori projekti – Tervisekassa pilvemigratsiooni kohta (Fujitsu globaalses blogis, inglise keeles)

Uued postitused meie blogis