Kui hästi on ettevõtte tegevjuht kursis oma ettevõtte töökohtade IT halduse seisukorraga? Või kas ta peakski olema, kui on tööle võetud IT juht või tehtud selleks leping välise partneriga?
Tänapäeval on aina vähem töökohti, mis ei ole “arvutitöökohad” ehk tööjaamad. Kuigi see sõna toob esimesena silme ette pildi klassikalisest kontorist, kus on reas lauad arvutitega, siis see on vaid üks paljudest variantidest. Tootmises on masina või liini juures selle juhtimiseks mõeldud arvuti. Laos liiguvad töölised ringi tahvli või pihuseadme ja skänneriga. Restoranis registreeritakse tellimus nutiseadmes, mitte paberilehel. Põllumajanduses on kasutusel targad seadmed, mille abil jälgitakse toodangu seisundit, kogust või kvaliteeti – ka need on tegelikult omamoodi tööjaamad. Rääkimata sellest, et kui töötaja teeb sülearvutiga kaugtööd ja loeb mobiilis töökirju, siis on needki ettevõttega seotud mobiilsed tööjaamad.
Seega läheb pilt üsna mitmekesiseks.
Arvutitöökohad on peaaegu kõikjal – need on oluline ja kriitiline osa äri toimimisest, misiganes valdkonnas ka ettevõte ei tegutseks. Piltlikult öeldes saab hästi hallatud töökohtade kaudu tõhustada ja toetada oma inimeste tööd, kehvasti toimivad arvutitöökohad aga tekitavad tõrkeid, ajakadu ja produktiivsuse langust. Hullemal juhul võib neis peituda turvarisk kogu ettevõttele.
Seetõttu on oluline, et tegevjuht oleks töökohahalduse seisuga kursis ja seisaks hea vajalike korrektiivide tegemise eest.
